Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (L)

See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega L:

Nimi	Tüüp	Ringkond	Haru	Aeg	Märkused
Lage	isandkond
Landau	1201 – Riigilinn	Ü Rein			1515 – Kümne linna liidu liige 1648 – annekteeriti Prantsusmaale 1815 – annekteeriti Baierisse
Landsberg	vürstkond
Landsberg	Markkrahvkond			1032	1291 – annekteeriti Meißenisse
Langwies	Alluvusala
Lauenburg vaata – Saksi-Lauenburg
Laurenburg	krahvkond			1093	1197 – annekteeriti Nassausse
Lausanne	Piiskopkond 1270 – vürst-piiskopkond			1011	1536 – Ilmalikustati Berni poolt
Lausanne	Riigilinn			1434	1536 – Vallutati Berni poolt
Lavant	1228 – Piiskopkond vürst-piiskopkond	Aus		u.1320	Dietrich, esimene vürst-piiskop, 1318–1332 Alates 22. piiskopist, Theobald Schweinbeckist, 1446–1463, kandsid piiskopid vürsti tiitlit
Lebus	vürst-piiskopkond				omandati Poolalt aastal 1248, Brandenburgi ja Magdeburgi tõhus ühisvalitsemine, ilmalikustati aastal 1555, liideti Brandenburgiga aastal 1598.
Leiningen	1128 – krahvkond			12. sajandi algus	1128 – "Leiningeni krahvi" esmamainimine 1220 – Leiningeni krahvide esimene liin hääbus; läks abielu kaudu Saarbrückeni krahvidele 1220 – omandas Hardenburgi isandkonna Saarbrückeni pärandist 1225/1241 – päris Dagsburgi krahvkonna 1310 – jagunes Leiningen-Dachsburgiks (hääbus 1467) ja Leiningen-Leiningeniks 1312 – omandas Landvogti Alam-Elsassis 1444 – Sai keiser Friedrich III-lt Elsassi maakrahvi tiitli 1467 – läks Westerburgi isandatele (Leiningen-Westerburgi liin)
Leiningen-Billigheim
Leiningen-Dachsburg Leiningen-Dagsburg	1593–1688, 1658–1709 – krahvkond	Ü Rein			1310 – eraldus Leiningenist 1593 – eraldus Leiningen-Dachsburg-Falkenburgist 1688 – liin hääbus, eraldus Leiningen-Dachsburg-Falkenburg-Heidesheimist 1709 – liin hääbus
Leiningen-Hartenburg Leiningen-Hardenburg	krahvkond 1779 – vürstkond	Ü Rein			1343 – eraldus Leiningen-Dachsburgist 1466 – omandas isandkonna Lotringis 1467 – päris Dagsburgi ja muutis nime Leiningen-Dagsburgiks
Leiningen-Leiningen	krahvkond			1310 – eraldus Leiningenist	1467 – annekteeriti Westerburgi
Leiningen-Neuburg
Leiningen-Westerburg	1467 – krahvkond				1705 – jagunes Leiningen-Westerburg-Altleiningeniks ja Leiningen-Westerburg-Neuleiningeniks
Lemgo	vaba riigilinn	A Rein	RR		annekteeriti Lippesse
Leuchtenberg	1196 – maakrahvkond 1376 – maakrahvkond 1440 – vürstlik maakrahvkond	Bai		12. sajandi algus	1119 – omandati abielu kaudu Waldecki isandkonna poolt 1158 – Leuchtenbergi krahvide esmamainimine 1209 – jagunes Waldeckiks ja Leuchtenbergiks 1366 – Territoriaalne jagunemine (Vesten zu Leuchtenberg/Pfreimd ja Pleystein/Reichenstein/Grafenwohr) omandas Halsi krahvkonna 1476 – Halsi krahvkonna jagunemine 1486 – Hals müüdi Aichbergi krahvidele 1500 – Baieri ringkond 1582 – vürstide nõukogu 1646 – meesliin hääbus Leuchtenberg ja Waldeck müüdi Baierile 1707–1708 – Bambergi piiskopkonnale 1708 – Lambergi vürstidele 1770 – annekteeriti Baierile
Leutkirch im Allgäu	vaba riigilinn	Šva	ŠR		1803 – annekteeriti Baierisse 1810 – annekteeriti Württembergi
Leyen	isandkond 1653 – Parunkond 1711 – krahvkond 1806 – vürst			u.1296	u.1420 – jagunes Neustadtiks ja Saffigiks 1667 Burrweileri vahetult keisrile alluva rüütlivalduse omanikud 1705 – Hohengeroldsecki isandad 1711 – keiserlik osariik
Lichtenberg	1458 – krahvkond				1206 – Lichtenbergi perekonna esmamainimine 1246 – Lichtenbergi lossi esmamainimine 1249 – keiserlik toetus Strassburgi suhtes 1480 – Meesliin hääbus; territooriumid läksid abielu kaudu Hanau ning Zweibrücken-Bitschi krahvidele 1570 – osa hääbunud Zweibrücken-Bitschist päriti Hanau poolt 1817 – Muutus Saksi-Coburgi eksklaaviks 1834 – Osteti Preisimaa poolt
Lichtenthal	abtkond
Liechtenstein	1608 – Liechtensteini perekond sai vürstitiitli 1712 – Liechtensteini vürstkond 1719 – vürstkond	Šva			1699 – omandas Schellenbergi isandkonna 1707 – pääses Švaabimaa vürstide nõukokku 1712 – omandas Vaduzi krahvkonna 1713 – vürstide nõukogu 1719 – Hohenems-Vaduzist ja Schellenbergist loodi Liechtensteini vürstkond 1806 – ühines Reini liitu 1815 – ühines Saksa liitu
Liège (Lüttich, Liege)	Piiskopkond	A Rein	VH	972	1793 – vürstide nõukogu 1795 – annekteeriti Prantsusmaale
Ligne	1544 – krahvkond 1601 – vürstkond				1503 – Faucquenbergi krahvid Vahetult keisrile alluvad isandad 1770 – Fagnolle krahvid 1786 – osariik Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas
Limburg-Isenburg	1242 – krahvkond				1242–1508 – Limburgi (Isenbergi) krahvidele 1508–1542 – päriti Dhaun-Falkensteini krahvide poolt 1542–1592 – läks abielu kaudu Neuenahr-Alpeni krahvidele 1592–1610 – päriti Bentheimi poolt 1610–1626 – Bentheim-Limurgile 1626–1629 – Bentheim-Alpenile 1629–1817 – Bentheim-Tecklenburg-Rhedale 1289 – omandas Altenhofi ja Styrumi 1370 – omandas Neu-Isenburgi 1422 – omandas Bedburgi 1422 – omandas Hackenbroichi 16.. – omandas Aichheimi 1640 – omandas Gemeni 1664 – omandas osa Bronchhorstist
Limburg-Broich	1439–1508 – krahvkond			1439 – eraldus Limburg-Styrumist	1442; Bergi hertsogid said ülemvõimu Kleve hertsogitelt 1449 – Limburg-Broichi krahvid sekkusid pärilusvaidlusesse Neuenahr-Alpeniga Limburgi krahvkonna üle 1449 – Jagatud valitsemine Limburgi krahvkonna üle koos Neuenahr-Alpeni krahvidega 1508 – päriti Dhaun-Falkensteini Wirich V poolt, kes abiellus Sayni Amoenaga, Limburg-Broichi pärijannaga
Limburg-Hohelimburg	1246–1304 – krahvkond			1246 – eraldus Altena ja Isenbergi krahvkondadest	1304 – ühines Limburg-Styrumiga
Limburg	1106 – hertsogkond	Bur	IH	u.1100	1155 – Limburgi isandad eraldusid Alam-Lotringist ja said sõltumatuks hertsogkonnaks 1288 – läks Brabantile 1512 – Burgundia ringkond 1582 – vürstide nõukogu 1648 – Hispaania loovutas Dalhemi ja Falkenbergi krahvkonnad ning Maastrichti linna Ühinenud Provintsidele 1714 – Lõuna-Limburg läks Habsburgide Austria Madalmaadele 1794–1814 – Prantsusmaale
Limburg-Styrum	1271 – krahvkond			1271	Mediatiseeriti aastal 1806 Mitmed jagunemised
Limburg-Styrum-Borkelö	1766 – krahvkond
Limburg-Styrum-Bronchhorst	1766 – krahvkond
Limburg-Styrum-Bronchhorst-Borkelö	1644 – krahvkond				1644 – eraldus Limburg-Styrumist 1766 – jagunes Limburg-Styrum-Borkeloks ja Limburg-Styrum-Bronchhorstiks
Limburg-Styrum-Gemen	1644–1782 – krahvkond			1644 – eraldus Limburg-Styrumist	1657 – jagunes Limburg-Styrum-Gemeniks ja Limburg-Styrum-Iller-Aichheimiks Vestfaali krahvide haru 1782 – Limburg-Styrum-Iller-Aichheimile
Limpurg	krahvkond	Frank			1500 – Frangimaa ringkond 1806 – Mediatiseeriti Württembergi
Lindau	810 – abtkond 1466 – vürstinna-abtiss				1802 – Ilmalikustati 1804 – Austriale 1805 – Baierile
Lindau	1275 – vaba riigilinn	Šva	ŠR	1274	1802 – annekteeriti Bretzenheimi 1804 – annekteeriti Austriasse 1806 – annekteeriti Baierisse
Lingen	krahvkond	A Rein			1597 – Okupeeriti Nassau-Oranje poolt 1605 – Hispaaniale 1633 – Nassau-Oranjele 1702 – päriti Preisimaa poolt
Lippe	1129 – isandkond 1529 – keiserlik krahvkond	A Rein	VK	1129 – Vana Saksimaa hertsogkonna osana 1180 – eraldus vanast Saksimaa hertsogkonnast	Enne 1180 – Vana Saksimaa hertsogkonna osa 1449 – osaliselt ja 1517 täielikult Hessen-Kasseli vasall 1536 – jagunes Lippe-Detmoldiks ning Sternberg und Pyrmontiks 1614 – jagunes Lippe-Detmoldiks, Lippe-Brakeks, Lippe-Schwalenbergiks ja Lippe-Alverdisseniks
Lippe-Detmold	krahvkond 1720 – vürstkond 1789 – vürst 1815 – Sõltumatu ja nimetati ümber Lippeks 1918 – Lippe Vaba Riik 1947 – Liidetud Nordrhein-Westfaleniga			1614 – eraldus Lippest	1709 – Lippe-Brake liidendati Lippe-Detmoldiga 1749 – Lippe-Alverdisseni liin hääbus 1763 – omandas mediatiseeritud Lippe-Biesterfeldi ja Lippe-Biesterfeld-Weißenfeldi 1807 – ühines Reini liitu 1815 – ühines Saksa liitu 1866 – ühines Põhja-Saksa liitu 1871 – ühines Saksa keisririiki Lippe-Detmoldi liin hääbus, Lippe-Biesterfeld omandas trooni
Liivimaa	1201 – vürst-piiskopkond
Liivi ordu					1202 – asutati Albert von Buxhoevedeni poolt
Lobkowitz	1624 – vürst				1300d – Lobkowitzi esmamainimine; omandas Sternsteini vürstliku krahvkonna 1806 – Mediatiseeriti Baierisse 1814 – Sternstein müüdi Baierisse
Lommersum					omandati Schasbergi poolt
Loon	1000d – krahvkond			944	1366 – annekteeriti Li?ge piiskopkonda
Lotring	1048 – hertsogkond	Ü Rein			925 – Lotringi hertsogkond (Lotharingia) Saksa-Rooma riigi osa 959 – Halduslik jagunemine Ülem-Lotringiks (tänapäeva Prantsuse Lorraine ja Luksemburg) ja Alam-Lotring (tänapäeva Belgia, Brabant ja Madalmaad) 1048 – keiser Heinrich III andis Ülem-Lotringi hertsogkonna Elsassi krahvile Gerhardile 1473 – Vaudemonti krahv Rene II päris Lotringi, ühendades seeläbi ema pärandi Lotringi, Bari, Pont-a-Moussoni ja Guise'i isa pärandi Vaudemonti, Joinville'i, Aumale'i, Mayenne'i ja Elbeoufiga 1480 – Lotringi ja Bari hertsogkondade jäädav ühinemine 1552–1559 – Prantsuse okupatsioon 1582 – vürstide nõukogu 1633–1659 – Prantsuse okupatsioon 1670–1697 – Prantsuse okupatsioon 1702–1714 – Prantsuse okupatsioon 1736 – Prantsusmaale
Lorraine-Nomény	vürstkond		IH	1736	1803 – Riigipäeva koht tühistati
Lorsch
Losenstein	isandkond				1629 – liin suri välja
Löwenstein	1494 – krahvkond 1712 – vürstkond				1123 – Lowenstein asutati Calwi krahvide poolt ?–1281 – Calwi krahvide harule 1281 – Habsburgidele, kui Saksa kuningas Rudolf I omandas Lowensteini ja andis selle oma pojale Albrechtile 1441 – Müüdi Pfalzi kuurvürstile Lowensteini Ludwig II päris Wertheimi krahvkonna ja teisi maid ning nimetas enda Lowenstein-Wertheimi krahviks 1806 – Mediatiseeriti
Lowenstein-Scharfeneck
Löwenstein-Wertheim	krahvkond 1803 – vürstkond	Frank		1574 – Löwensteini, Stolberg-Rocheforti ja Wertheim-Breubergi kokkusulatamisel	1500 – Frangimaa ringkond 1611 – jagunes Lowenstein-Wertheim-Rochefortiks ja Lowenstein-Wertheim-Virneburgiks 1806 – vürst Karl Theodor von Dalbergile
Lowenstein-Wertheim-Freudenberg	1812 – vürst
Lowenstein-Wertheim-Rochefort	1712 – vürstkond
Löwenstein-Wertheim-Rosenberg	vürstkond
Lowenstein-Wertheim-Virneburg				1611 – Lowenstein-Wertheimi jagunemine	1721 – jagunes Lowenstein-Wertheim-Virneburgiks (Volradsche liin) ja Lowenstein-Wertheim-Virneburgiks (Karlsche liin)
Alam-Elsass	maakrahvkond			731 – eraldus Elsassist	1358 – annekteeriti Strasbourgi
Alam-Austria	hertsogkond			1379 – eraldus Austriast	1493 – Taasannekteeriti Austriasse
Alam-Baieri	hertsogkond			1255 – eraldus Baierist	1353 – jagunes Baieri-Landshutiks ja Baieri-Straubingiks
Alam-Isenburg	krahvkond	Kuurr		1218 – eraldus Isenburg-Isenburgist	1503 – jagunes Isenburg-Grenzauks ja Isenburg-Neumageniks 1512 – Kuur-Reini ringkond 1664 – liin suri välja
Alam-Lotharingia Alam-Lotring	hertsogkond			977 – keiser Otto II andis Alam-Lotringi hertsogkonnana Karlile, Prantsuse Lotari vennale, kui Saksa lääni.	1033 – ühines Ülem-Lotringiga Asendati Leuveni krahvidega (hilisemad Brabanti hertsogid) aastal 1106; ilma võimuta aastast 1190; nii Brabant kui ka Guelre nõudsid suurhertsogi tiitlit endale
Alam-Salm	krahvkond			1170 – eraldus Salmist	1416 – loodi kui Salm-Reifferscheid
Alam-Schönburg	krahvkond	Ü Saks	WK	1569 – eraldus Schönburgist	jagunes Schönburg-Hinterglauchaus, Schönburg-Rochsburgiks ja Schönburg-Wechselburgiks
Lübeck	Piiskopkond 1180 – vürst-piiskopkond	A Saks	VH	1180 – eraldus vanast Saksimaa hertsogkonnast	Enne 1180 – Vana Saksimaa hertsogkonna osa 1180 – saavutas vana Saksimaa hertsogkonna lagunemisel otse keisrile alluvuse 1793 – vürstide nõukogu 1803 – Ilmalikustati kui Lübecki vürstkond
Lübeck	1226 – vaba riigilinn	A Saks	RR	1188 – rajamine 1226 – saavutas otse keisrile alluvuse	1810 – annekteeriti Prantsusmaale 1815 – Suveräänne vabalinn 1937 – annekteeriti Preisimaale
Lübeck	vürstkond	A Saks		1803 – Loodi vürst-piiskopkonna ilmalikustamisega	1803 – Oldenburgile 1937 – annekteeriti Preisimaale
Luzern	vaba riigilinn			1415 – eraldus Habsburgist	1178 – asutati Luzerni linn Murbachi kloostri omanduses 1291 – Habsburgidele 1332 – Šveitsi liige 1648 – Lahkus keisririigist kui Šveitsi liige
Lustenau	keiserlik talu				1814 – Austriale
Luxembourg Luxemburg	963 – isandkond 1059 – krahvkond 1354 – hertsogkond 1815 – suurhertsogkond	Bur	IH	963	1139–1189 – ühines Namuri krahvkonnaga 1364 – omandas Chiny krahvkonna 1383–1443 – Panditi keisrite poolt Böömimaale ja Burgundiale 1441 – Müüdi Burgundia hertsogitele 1443–1482 – Burgundia hertsogitele 1482–1815 – Austria Habsburgidele 1512 – Burgundia ringkond 1582 – vürstide nõukogu 1815 – ühines Reini liitu 1815–1890 – Personaalunioonis Madalmaadega