Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (G)

See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega G:

Nimi	Tüüp	Ringkond	Haru	Aeg	Märkused
Gandersheim	Abtkond				856: Asutamine 1793: Vürstide nõukogu 1803: Braunschweigile
Guastalla	1406: Krahvkond				1746: Okupeeriti Austria keisririigi poolt 1748: Annekteeriti Parma hertsogkonda.
Gelnhausen	Vaba riigilinn			1170	1803: Annekteeriti Hessen-Kasselisse (või Hessen-Casselisse)
Gemen	Isandkond	A Rein		962: Esmamainimine	1282: Gemen Kleve krahvide vasall 1492: Gemeni isandad hääbusid; läks abielu kaudu Schaumburgi ja Holstein-Pinnebergi krahvidele Koos Schaumburgiga moodustus Schaumburgi ja Gemeni krahvkond 1640: Läks Limburg-Styrumi krahvidele 1644: Jagamisega läks Gemen Limburg-Styrum-Gemeni liinile 1782: Gemeni haru hääbumisega päris Gemeni Limburg-Styrum-Iller-Aicheheimi liin 1800: Läks Bomelbergi parunitele 1806: Mediatiseeriti Salm-Kyrburgi vürstidele 1810: Prantsusmaale 1814: Preisimaale
Gemert	Isandkond				12. sajand: Asutati vaba keiserlik isandkond 1366: Saksa ordule 1647-1662: Hollandi okupatsioon 1794: Prantsuse okupatsioon 1795: Batavia vabariigile
Genf	Krahvkond			1034	1401-1405: Genfi krahv Amadeus VIII ostis kõik õigused Genfile selle pärijatelt ja Genfi piiskopkonnalt
Genf	Piiskopkond 1154: Vürst-piiskopkond	Ü Rein
Genf	1533: Vaba riigilinn				1156: Valitseti Genfi piiskoppide poolt 1798-1813: Prantsuse okupatsioon
Gengenbach	Abtkond	Šva			1793: Vürstide nõukogu
Gengenbach	Riigilinn	Šva	ŠR	u.1250	1803: Mediatiseeriti Badenisse
Gernrode	Abtkond			u.959/961 markkrahv Gero poolt	961: Keiserliku kaitse all 1512: Ülem-Saksi ringkond 1610: Ilmalikustati Anhaltile 1793: Vürstide nõukogu
Gerlachsheim	Isandkond 1804: Krautheimi ja Gerlachsheimi vürstkond				1221: Esmamainimine Zimmern-Ludeni isandkonnale Päriti Elisabeth von Wertheimi poolt 1319: Annetati Elizabethi poolt Gerlachsheimi kloostrile 1803: Salm-Reifferscheid-Krautheimile 1806: Mediatiseeriti Badenisse
Gerolstein ja Bettingen	Krahvkond			1533: Eraldus Blankenheim ja Gerolsteinist	1697: Annekteeriti Blankenheimi
Geyer-Giebelstatt	1685: Krahvkond
Giech	Isandkond 1680: Parunkond 1695: Krahvkond			1333	1720-1723: Wittemi isandad 1726: Keiserlik osariik 1791: Preisimaa ülemvõimu alla
Giengen	Riigilinn	Šva	ŠR	u.1250	1803: Mediatiseeriti Württembergi
Gimborn	1631: Keiserlik isandkond 1682: Krahvkond				13. sajandist alates kuulus Gimborn Sankt Gereoni isandatele Kölnis, Bergis, Markis, Kruwellis, Burtscheidis, Nesselrodes ja Harffis 1273: Panditi Bergi krahvi Adolfi poolt Marki krahvile Engelbertile 15. sajand: Gimborni mainiti kui Sankt Gereoni vasalli Kölnis 1610: Gimborn ülendati kui Brandenburgi "Unterherrschaft" 1782/1783: Müüdi Wallmodeni krahvidele 1806: Bergi suurhertsogkonnale 1815: Preisimaale
Gimborn-Neustadt	Isandkond 1631: Krahvkond
Glarus	Keiserlik org			1415	1648: Lahkus keisririigist kui Šveitsi liige
Gleichen	1162: Krahvkond			1228: Eraldus Tonnast	1124 ja 1137: Läks Mainzi peapiiskopkonnale Tonna krahvidele (hääbusid 1631) 1345: Eraldus 1631: Territoorium jagati Hohenlohe, Mainzi, Schwarzburgi ja Trautenburgi vahel 1639: Hatzfeldile 1803: Preisimaale
Gleichenstein	Krahvkond			1227: Eraldus Tonnast	1294: Annekteeriti Mainzi
Gmünd
Godesberg	Krahvkond			1276: Eraldus Neuenahrist	1465: Jagunes Alpheimiks ja Bedburgiks
Goldineshundare	Krahvkond			950: Eraldus Klevenist	1067: Hääbus
Goltstein	1694: Krahv				1771: Slenakeni isandad
Gondorf	Isandkond			1611: Eraldus Saffigist	1692: Annekteeriti Nickenichi
Görz	Krahvkond 1365: Vürstlik krahvkond 1754: Gorizia ja Gradisca vürstlik krahvkond				1031: Eppensteini krahvidele 1090: Lurni krahvidele Omandas abielu kaudu Tirooli 1258: Jagunemine Gorziks ja Tirooliks (hääbus 1335) 1500: Päritud Austria poolt 1747: Ühendatud Görz und Gradisca moodustamiseks 1809: Prantsuse okupatsioon
Goslar	Riigilinn	A Saks	RR		1803: Mediatiseeriti
Gräfenthal (Grafenthal)	Isandkond			1439: Eraldus Pappenheimist	1536: Taasannekteeriti Pappenheimi
Gradisca	1647: Krahvkond 1754: Görz und Gradisca vürstlik krahvkond	Aus		1511: Annekteeriti Austriasse	1647: Eggenbergile 1717: Austriale 1747: Ühendatud Görz und Gradisca moodustamiseks
Grandvillars	Isandkond
Granges	Isandkond
Gravenegg					Omandas Eglingeni
Grävenitz (Gravenitz)	1707: Krahvid				1718-1731: Welzheimi isandad 1726: Keiserlik osariik
Grävenstein (Gravenstein või Gråsten)	Isandkond
Greifensee	Isandkond
Greyerz	Krahvkond
Groningen	Isandkond				1512: Burgundia ringkond 1579: Ühendatud Provintsidele
Grubenhagen
Grubenslagen	Vürstkond
Geldern	u.1088: Maakrahvkond 1096: Krahvkond 1317: Vürst 1339: Hertsogkond, taotles suurhertsogkonna staatust	Bur	IH	1082/1096	1179: Päris abielu teel Zutpheni krahvkonna 1247: Omandas panditud Nijmegeni riigilinna 1393: Päris Julichi hertsogkonna 1473: Burgundia hertsogitele 1512: Burgundia ringkond 1543: Burgundiale Pärast 1581: Jagati Ühendatud Provintside ja Lõuna-Madalmaade vahel 1672: Prantsuse okupatsioon 1713: Lõuna-Gelderland langes Preisimaale 1795: Annekteeriti Prantsusmaale Hollandi kuningriigile 1810: Prantsusmaale 1815: Madalmaade kuningriigile
Gundelfingen	Isandkond	Šva			1008: Esmamainimine 1647-1768: Furstenbergile
Gurk	1072: Piiskopkond Vürst-piiskopkond	Aus		1072	1803: Annekteeriti Austria poolt Kärntenisse
Gutenstein	Isandkond				1613: Panditi Burgau markkrahvidele 1735: Omandati Castelli krahvide poolt
Gutenzell	Abtkond	Šva			1793: Vürstide nõukogu