Baieri-Landshut
See artikkel vajab toimetamist. (November 2016) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (November 2016) |
Baieri-Landshut (saksa: Bayern-Landshut) oli hertsogkond Saksa-Rooma riigis aastatel 1353 kuni 1503.
Ajalugu
muudaHertsogkonna loomine tulenes keiser Ludwigi surmast. 1349. aasta Landsbergi lepinguga, mis jaotas Ludwigi impeeriumi, said tema pojad Stephan, Wilhelm ja Albrecht ühiselt Alam-Baieri ja Madalmaad. Neli aastat hiljem, aastal 1353 jaotati pärandit taas Regensburgi lepinguga; Stephan sai uue Baieri-Landshuti hertsogkonna. Aastal 1363 sai Stephan ka Ülem-Baieri hertsogiks, mis taasühendati seejärel Baieri-Landshutiga. Pärast Stephani surma valitsesid tema kolm poega hertsogkonda ühiselt. Kuid aastal 1392 jaotati Baieri-Landshut kolme hertsogi vahel ja nii eraldusid sellest Baieri-München ja Baieri-Ingolstadt.
Aastal 1429 ühendati Baieri-Landshutiga Baieri-Straubingi osi, nagu ka aastal 1447 kogu Baieri-Ingolstadti hertsogkond. Baieri-Landshut oli nüüd rikkaim Baieri osa, ka Rattenbergi ja Kitzbüheli kaevanduste ja uuendusliku valitsemise tõttu. Hertsogite residents oli aastani 1475 Trausnitzi lossis Landshutis, siis koliti see teise residentsi Burghauseni lossi.
Hertsogkond kestis kokku 150 aastat, kuni Georg Rikka surm päästis valla Landshuti pärilussõja. Sõja lõppedes aastal 1505 jaotati maa äsjaloodud Pfalz-Neuburgi hertsogkonna ja Baieri-Müncheni vahel. Kufstein ja Kitzbühel loovutati Saksa-Rooma keisrile Maximilian I-le kompensatsiooniks tema toetuse eest Baieri-Münchenile ja ühendati seejärel Tirooliga.