Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (T)

See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega T:

Nimi	Tüüp	Ringkond	Haru	Aeg	Märkused
Tanegg	Foogtkond
Tarasp (Trasp)	Isandkond	Aus			1512: Austria ringkond 1683: Dietrichsteini vürstidele
Teck	Hertsogkond	Šva			1381: Maad müüdi Württembergi krahvidele; Tecki hertsogi tiitel oli aastal 1495 aluseks Württembergi krahvkonna hertsogkonnaks ülendamisel
Tecklenburg	Krahvkond	A Rein	VK	11. sajandi algul	1189: Tecklenburgi Simon omandas Ibbenbureni isandkonna 1263: Annekteeriti Bentheimi poolt 1327-1557: Schwerini krahvidele 1365: Omandas Rheda isandkonna 1385: Omandas Iburgi Isandkonna 1493: Jagunemine Tecklenburgiks (koos Rhedaga) ja Lingeniks 1557: Tecklenburg ja Rheda Bentheimile 1696: Tecklenburg Solms-Braunfelsile 1707: Solms-Braunfels ostis õigused Brandenburgile 1808: Bergi suurhertsogkonnale<1810>Prantsusmaale 1815: Preisimaale
Tettnang ja Argen	Krahvkond				882. Tettnangi esmamainimine
Thannhausen	Isandkond 1665: Krahvkond				1708: Omandati Stadioni poolt Sinzendorfile
Thengen (Tengen)	Isandkond 1663: Keiserlik krahvkond	Šva			Habsburgi valduste hulka Švaabimaal 1663: Auerspergi vürstile, mis andis talle koha ja hääle Riigipäeval
Thorn	992: Abtkond 1292: Keiserlik vürstkond-abtkond	A Rein		992	1793: Vürstide nõukogu 1795: Annekteeriti Prantsusmaasse 1815: Madalmaadele
Thüngen	Isandkond
Thurgau	Maakrahvkond
Tüüringi	1130: Maakrahvkond				1247: Meesliin suri välja
Thurn und Taxis	1608: Parunkond 1624: Krahvkond 1695: Vürstkond				1512: Anti aadliseisus keiser Maximilian I poolt (kinnitati aastal 1534 keiser Karl V poolt) 1512: Kuurreini ringkonda 1615: Lamoral von Taxis nimetati pärilikuks keiserlikuks peapostmeistriks 1681: Anti vürstiseisus Hispaania õukonnas Omandas Eglingeni 1754: Vürstide nõukogu
Thurnau	Isandkond
Toggenburg	1209: Krahvkond				1044: Toggenburgi krahvide esmamainimine 1394: Jagunemine 1468: Müüdi Sankt Galleni abtkonnale
Toul	300d: Piiskopkond	Ü Rein		1048	1552: Annekteeriti Prantsusmaasse 1648: Loovutati ametlikult Prantsusmaale
Toul	Riigilinn	Ü Rein			Annekteeriti Prantsusmaasse aastal 1552
Trauttmansdorff	1623: Krahvkond 1805: Vürstkond				14. sajand: Perekonna esmamainimine Omandas Weinsbergi ja Neustadti
Trento (Trient)	u.300: Piiskopkond 1027-1802: Piiskopkond	Aus	VH	1027	14. sajand: Annekteeriti Baierisse 1363: Piiskopid andsid Tirooli krahvkonna Austria Rudolf IV-le 1419: Piiskop allus otse keisrile 1425: Trento kuulutati kommuuniks Trento ja Brizen said assotsieerunud riigi staatuse Austria valduste hulgas 1512: Austria ringkond u.1519: Piiskopid omandasid Castelbarco ja Rovereto isandkonnad 1578:Piiskopid taastasid suveräänsuse 1658: Trento ja Brixen kuulusid Madruzzo perekonnale 1658: Omistati Tirooli regendile Sigismund Franzile 1662: Keiserliku otsevalitsemise all 1793: Vürstide nõukogu 1801: Ilmalikustati ja annekteeriti Austria poolt 1803: Liidendati Austriasse kui osa Tiroolist 1805: Annekteeriti Baierisse 1810: Annekteeriti Itaalia kuningriiki 1813: Annekteeriti Austriasse 1918: Annekteeriti Itaaliasse
Trieste	1295: Vaba riigilinn				Aastani 1285: Trieste piiskopkonnale 1382: Nõustus Austria (Leopoldi liini) ülemvõimuga 1806-1813: Prantsuse võim
Triberg	Isandkond
Trier	u.811: Peapiiskopkond 1356: Kuurvürstkond	Kuurr	KV	771: Autonoomia 898	898: Trier sai oma ajutise võimu peapiiskop Radbodi ajal Lotringi hertsogilt Zwentiboldilt 1512: Kuurreini ringkond 1803: Annekteeriti Nassau-Weilburgi
Tübingen	Krahvkond
Turckheim (Turkheim)	Vaba riigilinn	Ü Rein			Annekteeriti Prantsusmaasse aastal 1648
Tirool	1140: Krahvkond 1493: Vürstlik krahvkond	Aus	IH	10. sajand?	1363: Habsburgidele 1512: Austria ringkond 1582: Vürstide nõukogu 1802: Trento piiskopkond ilmalikustti ja annekteeriti Tirooli Detsembris 1805: Trento, Tirool ja Vorarlberg loovutati Baierile