Schwerini piiskopkond

Schwerini diötsees ja vürst-piiskopkond oli katoliiklik diötsees Saksamaal, Mecklenburgis, Schwerinis. Esimene teadaolev piiskop pühitseti diötseesis 1053. aastal ja diötsees lakkas olemast 1994. aastal.

Schwerini vürst-piiskopkonna vapp

Reformatsioonieelne katoliku (vürst-)piiskopkond

muuda

Roomakatoliku Schwerini diötseesi (saksa: Bistum Schwerin) piiskopid, Bremeni peapiiskopkonna abipiiskopid, olid samaaegselt ilmalikud (poliitilised) vürstiseisuses (vürst-piiskop) valitsejad Schwerini vürst-piiskopkonnas (saksa: Hochstift Schwerin); loodud 1180. aastal ja sekulariseeritud 1648. aastal), otse keisrile alluv Saksa-Rooma riigile osariik. Schwerinis asus kapiitel, Schwerini toomkirik ja 1239. aastani piiskoppide residents. 1180. aastal viidi vürst-piiskopi residents Bützowisse, millest sai peamine residents 1239. aastal.

Schwerini piiskoppide tiitel

muuda

Mitte kõik Schwerini toolil valitsejad ei olnud vürstliku ilmaliku võimuga vürst-piiskopid ja kõiki ei kinnitatud paavsti poolt piiskoppideks. 1180. aastal eraldati osa Schwerini diötseesi territooriumist Saksimaa hertsogiriigist ja sellest sai otse keisrile alluv territoorium nimega Schwerini vürst-piiskopkond, Saksa-Rooma riigi feodaalne liikmesriik, nagu paljud vürst-prelatuurid.

 
Bützowi loss, vürst-piiskopi residents-loss Bützowis
 
Schwerini toomkirik, piiskoppide kirik Schwerinis, vaade enne 1845. aastat

Vürst-piiskopkond oli valitav monarhia, kus valitsevaks vürstiks oli vastav piiskop, mille valis tavaliselt toomkapiitel ja kinnitas Püha Tool, või erandkorras nimetas ainult Püha Tool. Seejärel andis keiser paavsti poolt kinnitatud piiskoppidele vürstlikud regaalid, seega vürst-piiskopi tiitli. Mõnikord ei saanud aga vastav isik paavsti kinnitust, kuid talle anti siiski vürstlikud regaalid. Ka vastupidist juhtus paavsti poolt kinnitatud piiskopiga, keda ei määratud kunagi vürstiks. Mitmed kapiitli poolt valitud võimukandjad ei saavutanud ei paavsti kinnitust ega keisri investituuri, kuid tegelikult kuulus neile sellele vaatamata de facto vürsivõim. Aastatel 1532-1648 olid kõik võimukandjad luterlased.

Tooli vastavad valitsejad kandsid järgmisi tiitleid:

  • Mecklenburgi piiskop 1162. aastani
  • Schwerini piiskop aastatel 1162-1181
  • Schwerini vürst-piiskop aastatel 1181-1516, väljaarvatud aastad 1474-1479 ja 1506-1508
  • Schwerin vürst-piiskopkonna administraator aastatel 1474-1479, 1506-1508 ja uuesti 1516-1648. Kas lihtsalt de facto asendades vürst-piiskoppi või kanoonilise õiguse eelduse puudumisel oleks tooli valdaja ametlikult ainult administraatori tiitliga (kuid kõnekeeles nimetati teda siiski vürst-piiskopiks).

Mecklenburgi ja Schwerini katoliku piiskopid (1053–1181)

muuda
Mecklenburgi ja Schwerini katoliku piiskopid (1053–1181)
Episkopaat Portree Nimi Sünd ja surm
koos kohtadega
Ametiaja lõpu
põhjus
Märkused
1053–1066 Johannes Scotus
kui Johannes I
*u. 990 – 10. november 1066* surm märter, kelle paganad ohverdasid Radegastile
1066–1148 sede vacante diötsees jäeti maha pärast vendide ülestõusu
1148–1162 Emmehard
1162–1191 Berno *teadmata – 14. jaanuar 1191* surm obodriidide apostel, saavutas vürstivõimu osas oma diötseesist Saksimaa 1181. aasta tükeldamisel

Katoliku vürst-piiskopid (1181–1474)

muuda
Schwerini roomakatoliku vürst-piiskopid (1181–1474)
Valitsemine ja episkopaat Portree Nimi Sünd ja surm
koos kohtadega
Ametiaja lõpu
põhjus
Märkused
1162–1191 Berno *teadmata – 14. jaanuar 1191* surm obodriidide apostel, saavutas vürstivõimu osas oma diötseesist Saksimaa 1181. aasta tükeldamisel
1191–1238 Brunward
1191–1195 Hermann Schwerinist vastupiiskop
1238–1240 Friedrich I Hagenist
1240–1247 Dietrich
1247–1249 Wilhelm
1249–1262 Rudolf I *teadmata – 1262* surm
1263–1291 Hermann I Schladenist
1292–1314 Gottfried I Bülowist
(Bülowi aadlisuguvõsa)
*teadmata – 1314* surm Heinrich I ja Ludolfi onu
1315–1322 Hermann von Maltzan
Hermann II
1322–1331 Johann II zu Putlitz
(Gans zu Putlitz)
1331–1339  
vasakpoolne
Ludolf von Bülow
(Bülowi aadlisuguvõsa)
*enne 1298 – 23. aprill 1339*, Warin surm Gottfried I vennapoeg, järgmise vend, Friedrich II onu
1339–1347  
parempoolne
Heinrich I von Bülow
(Bülowi aadlisuguvõsa)
*teadmata – 1347* surm eelmise vend, Gottfried I vennapoeg, Friedrich II onu
1347–1348 Willekin Pape
1348–1356 Andreas von Wislica
1356–1363 Albrecht von Sternberg *u. 1333 – 14. jaanuar 1380*, Litomyšl sai Litomyšli piiskopiks ka Litomyšli piiskop (1364–1368 ja uuesti 1371–1380), Magdeburgi vürst-peapiiskop (1368–1371)
1363–1365 Rudolf II von Anhalt
(Askania dünastia)
*teadmata – 1365*, Coswig Anhaltis surm krahv Albrecht II poeg
1366–1377 Friedrich II von Bülow
(Bülowi aadlisuguvõsa)
*teadmata – 1366* surm Ludolfi ja Heinrich I vennapoeg
1377–1381 Melchior von Braunschweig-Grubenhagen
(Welfide suguvõsa)
*1341 – 6. juuni 1384* eelnevalt Osnabrücki vürst-piiskop (1369–1375); rivaalitses aastatel 1377/1378 Schwerinis vastupiiskop Marquardiga
1377–1378 Marquard Bermann vastupiiskop
1381–1390 Potho von Pothenstein
Johann III
*teadmata – 1390* surm eelnevalt Münsteri vürst-piiskop (1379–1382), nimetati ainult ametisse, kuid de facto ei suutnud ta Schwerinis oma rivaalidest üle olla
1381–1388 Johann IV Junge vastupiiskop
1381–? Gerhard von Hoya
(Hoya krahvid)
vastupiiskop
1390–1415 Rudolf von Mecklenburg-Stargard
Rudolf III
(Mecklenburgid)
*teadmata – 1415* surm eelnevalt Skara piiskop (1387–1391), Mecklenburg-Stargardi hertsogi Johann I poeg
1416–1418 Heinrich II von Nauen
1419–1429   Heinrich III von Wangelin
1429–1444 Hermann III Köppen *teadmata – 3. jaanuar 1444* surm
1444–1457 Nicolaus Böddeker
Nicolaus I
1458 Gottfried Lange
Gottfried II
1458–1473 Werner Wolmers

Katoliku administraatorid ja vürst-piiskopid (1474–1532)

muuda
Katoliku administraatorid ja vürst-piiskopid (1474–1532)
Valitsemine ja episkopaat Portree Nimi Sünd ja surm
koos kohtadega
Ametiaja lõpu
põhjus
Märkused
1474–1479 Balthasar
(Mecklenburgid)
*1451 – 16. märts 1507*, Wismar resigned tired from pursuing investituur, turned secular eelnevalt Hildesheimi piiskopkonna administraator (1471–1474); ainult administraator, mitte kunagi ei saanud piiskopiks; Mecklenburg-Schwerini hertsogina valitses koos oma venna Magnus II-ga
1479–1482 Nikolaus II von Pentz
1482–1503   Konrad Loste
1504–1506 Johannes von Thun
Johannes V
1504 Reimar von Hahn
(Hahni aadlisuguvõsa)
vastupiiskop
1506–1508 Ulrich von Malchow ainult administraator, mitte kunagi ei saanud piiskopiks
1508–1516 Peter Wolkow
1516–1522 Zutfeld Wardenberg ainult administraator Magnuse alaealisuse ajal, ka diakon Schwerini toomkirikus
1522–1532 Heinrich Banzkow *enne 1499–1540* taandus, kui Magnus jõudis täisikka ainult administraator Magnuse alaealisuse ajal, mitte kunagi ei saanud piiskopiks; ka Hamburgi toomkiriku praost

Reformatsiooni tõttu suruti katoliku piiskopkond 1555. aastal maha, ilma formaalse järglaseta.

Luterlik Schwerin

muuda

Vürst-piiskopkonna luterlikud administraatorid (1532–1648)

muuda
Vürst-piiskopkonna luterlikud administraatorid (1532–1648)
Valitsemine ja episkopaat Portree Nimi Sünd ja surm
koos kohtadega
Ametiaja lõpu
põhjus
Märkused
1532–1550 Magnus Mecklenburgist
(Mecklenburgid)
Stargard, *4. juuli 1509 – 28. jaanuar 1550*, Bützow surm valitud piiskop 1516. aastast, alaealisuse tõttu teenis 1532. aastast paavsti kinnituse puudumise tõttu ainult administraatorina, 1533. aastal algatas Magnus reformatsiooni
1550–1603   Ulrich Mecklenburgist
Ulrich I
(Mecklenburgid)
Schwerin, *5. märts 1527 – 14. märts 1603*, Güstrow surm järgmise vanaisa; ka Mecklenburg-Güstrowi hertsog (1555–1603)
1603–1624 Ulrik Taanist
Ulrich II
(Oldenburgi dünastia)
Koldinghusi palee, Kolding, *30. detsember 1578 – 27. märts 1624*, Rühn surm eelmise lapselaps, järgmise onu; ka Schleswigi luterlik piiskop (1602–1624)
1624–1629   Ulrik Taanist
Ulrich III
(Oldenburgi dünastia)
Frederiksborgi loss, Hillerød, *2. veebruar 1611 - 12. august 1633*, Schweidnitz astus tagasi, kui tema isa Christian IV loobus 1629. aastal keisririigis oma perekonna ametikohtadest (Lübecki rahu) eelmise vennapoeg; 1628. aastast de facto kukutatud, kui Albrecht von Wallenstein vallutas vürst-piiskopkonna
1629–1634 sede vacante vürst-piiskopkonna territoorium oli osa Albrecht von Wallensteini Mecklenburgi hertsogkonnast
1634–1648   Adolf Friedrich Mecklenburgist
(Mecklenburgid)
Schwerin, *15. detsember 1588 – 27. veebruar 1658*, Schwerin vürst-piiskopkond muudeti Vestfaali rahuga vürstkonnaks ka Mecklenburg-Schwerini hertsog Adolf Friedrich I (1592–1628, ja uuesti 1631–1658)
pärast 15. maid 1648 vürst-piiskopkond muudeti pärilikuks monarhiaks, Schwerini vürstkonnaks, mida valitseti personaalunioonis Mecklenburg-Schwerini Mecklenburgidega.

Mecklenburgi luterlikud piirkonnapiiskopid 1921. aastast

muuda
 
Schwerini toomkirik, Mecklenburgi Landesbischofi jutluskoht.

Kui Mecklenburg-Schwerini ja Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogid tagasi astusid, muutusid luterlikud liidumaakirikud iseseisvateks ja võtsid vastu oma uued kirikukorrad, pakkudes välja funktsiooni Landesbischof (liidumaapiiskop). 1934. aastal ühendati piirkondlikud kirikud Mecklenburgi Evangeelseks Luterlikuks Kirikuks.

Uus katoliiklik hierarhia Schwerinis 20. sajandist

muuda
 
Püha Anna praostlik kirik, Hamburgi arhidiötseesi abipiiskopi asukoht Schwerinis

Pärast poolteist sajandit kestnud hülgamist, kui territooriumil viibinud katoliiklaste eest hoolitsesid ainult misjonärid, kes kuulusid Põhja-Saksamaa põhjamisjonite apostellikku vikariaati, asutati esimene reformatsioonijärgne kogudus 1709. aastal (St. Anna, Schwerin).

1930. aastast kuulusid katoliku kogudused endises Schwerini diötseesis (ja kogu Mecklenburgis) Osnabrücki diötseesi.

Ent kuna Mecklenburg oli Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis, Osnabrück aga Briti okupatsioonitsoonis (s.t poolitatud Saksamaa ja külma sõja ajal poliitilises maailmas teisel poolel), nii määras Osnabrücki piiskop piiskopliku komissari. 1959. aastast määras Osnabrücki diötsees Schwerini abipiiskopi, kes vastutas Mecklenburgi katoliku koguduste eest:

  • Bernhard Schräder, 1946–1959 piiskoplik komissar Schwerini piiskoplikus komissariaadis, 1959–1971 Osnabrücki diötseesi abipiiskop Schwerini piiskoplikus komissariaadis.
  • 1971–1973: Heinrich Theissing, Osnabrück diötseesi koadjuutor Schwerini piiskoplikus komissariaadis.

23. juulil 1974 taastati jurisdiktsioon diötseesieelse 'alalise' Schwerini apostelliku administratuurina, selle territoorium eraldati ametlikult Osnabrücki diötseesist. Sellel on kaks piiskopi ametikohta:

  • Heinrich Theissing, apostellik administraator (23. juuli 1973 – pensionil 5. detsembril 1987), piiskopiõigused Schwerini piiskopiametis elava piiskopina; Mina titulaarpiiskop (13. märts 1963 – surm 11. novembril 1988), algul Berliini diötseesi abipiiskop (13. märts 1963 – veebruar 12, 1970), siis Schwerini koadjuutor (12. veebruar 1970 – 23. juuli 1973), lõpuks emeriit.
  • Theodor Hubrich, apostellik administraator (23. november 1987 – surm 26. märts 1992), piiskopiõigustega resideeriv piiskop Schwerini piiskopiametis; varem Auca titulaarpiiskop (5. detsember 1975 – 23. november 1987) Magdeburgi abipiiskopina (Saksamaa) (5. detsember 1975 – 23. november 1987).

Diötsees kaotati 10. oktoobril 1994, selle territoorium määrati ümber juba loodud Hamburgi arhidiötseesile, mistõttu Mecklenburgi katoliku kogudused said osaks uuest Hamburgi arhidiötseesist.