Schwerini piiskopkond
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2021) |
Artiklis puuduvad viited. (Detsember 2021) |
Schwerini diötsees ja vürst-piiskopkond oli katoliiklik diötsees Saksamaal, Mecklenburgis, Schwerinis. Esimene teadaolev piiskop pühitseti diötseesis 1053. aastal ja diötsees lakkas olemast 1994. aastal.
Reformatsioonieelne katoliku (vürst-)piiskopkond
muudaRoomakatoliku Schwerini diötseesi (saksa: Bistum Schwerin) piiskopid, Bremeni peapiiskopkonna abipiiskopid, olid samaaegselt ilmalikud (poliitilised) vürstiseisuses (vürst-piiskop) valitsejad Schwerini vürst-piiskopkonnas (saksa: Hochstift Schwerin); loodud 1180. aastal ja sekulariseeritud 1648. aastal), otse keisrile alluv Saksa-Rooma riigile osariik. Schwerinis asus kapiitel, Schwerini toomkirik ja 1239. aastani piiskoppide residents. 1180. aastal viidi vürst-piiskopi residents Bützowisse, millest sai peamine residents 1239. aastal.
Schwerini piiskoppide tiitel
muudaMitte kõik Schwerini toolil valitsejad ei olnud vürstliku ilmaliku võimuga vürst-piiskopid ja kõiki ei kinnitatud paavsti poolt piiskoppideks. 1180. aastal eraldati osa Schwerini diötseesi territooriumist Saksimaa hertsogiriigist ja sellest sai otse keisrile alluv territoorium nimega Schwerini vürst-piiskopkond, Saksa-Rooma riigi feodaalne liikmesriik, nagu paljud vürst-prelatuurid.
Vürst-piiskopkond oli valitav monarhia, kus valitsevaks vürstiks oli vastav piiskop, mille valis tavaliselt toomkapiitel ja kinnitas Püha Tool, või erandkorras nimetas ainult Püha Tool. Seejärel andis keiser paavsti poolt kinnitatud piiskoppidele vürstlikud regaalid, seega vürst-piiskopi tiitli. Mõnikord ei saanud aga vastav isik paavsti kinnitust, kuid talle anti siiski vürstlikud regaalid. Ka vastupidist juhtus paavsti poolt kinnitatud piiskopiga, keda ei määratud kunagi vürstiks. Mitmed kapiitli poolt valitud võimukandjad ei saavutanud ei paavsti kinnitust ega keisri investituuri, kuid tegelikult kuulus neile sellele vaatamata de facto vürsivõim. Aastatel 1532-1648 olid kõik võimukandjad luterlased.
Tooli vastavad valitsejad kandsid järgmisi tiitleid:
- Mecklenburgi piiskop 1162. aastani
- Schwerini piiskop aastatel 1162-1181
- Schwerini vürst-piiskop aastatel 1181-1516, väljaarvatud aastad 1474-1479 ja 1506-1508
- Schwerin vürst-piiskopkonna administraator aastatel 1474-1479, 1506-1508 ja uuesti 1516-1648. Kas lihtsalt de facto asendades vürst-piiskoppi või kanoonilise õiguse eelduse puudumisel oleks tooli valdaja ametlikult ainult administraatori tiitliga (kuid kõnekeeles nimetati teda siiski vürst-piiskopiks).
Mecklenburgi ja Schwerini katoliku piiskopid (1053–1181)
muudaMecklenburgi ja Schwerini katoliku piiskopid (1053–1181) | |||||
Episkopaat | Portree | Nimi | Sünd ja surm koos kohtadega |
Ametiaja lõpu põhjus |
Märkused |
---|---|---|---|---|---|
1053–1066 | Johannes Scotus kui Johannes I |
*u. 990 – 10. november 1066* | surm | märter, kelle paganad ohverdasid Radegastile | |
1066–1148 | sede vacante | diötsees jäeti maha pärast vendide ülestõusu | |||
1148–1162 | Emmehard | ||||
1162–1191 | Berno | *teadmata – 14. jaanuar 1191* | surm | obodriidide apostel, saavutas vürstivõimu osas oma diötseesist Saksimaa 1181. aasta tükeldamisel |
Katoliku vürst-piiskopid (1181–1474)
muudaSchwerini roomakatoliku vürst-piiskopid (1181–1474) | |||||
Valitsemine ja episkopaat | Portree | Nimi | Sünd ja surm koos kohtadega |
Ametiaja lõpu põhjus |
Märkused |
---|---|---|---|---|---|
1162–1191 | Berno | *teadmata – 14. jaanuar 1191* | surm | obodriidide apostel, saavutas vürstivõimu osas oma diötseesist Saksimaa 1181. aasta tükeldamisel | |
1191–1238 | Brunward | ||||
1191–1195 | Hermann Schwerinist | vastupiiskop | |||
1238–1240 | Friedrich I Hagenist | ||||
1240–1247 | Dietrich | ||||
1247–1249 | Wilhelm | ||||
1249–1262 | Rudolf I | *teadmata – 1262* | surm | ||
1263–1291 | Hermann I Schladenist | ||||
1292–1314 | Gottfried I Bülowist (Bülowi aadlisuguvõsa) |
*teadmata – 1314* | surm | Heinrich I ja Ludolfi onu | |
1315–1322 | Hermann von Maltzan Hermann II |
||||
1322–1331 | Johann II zu Putlitz (Gans zu Putlitz) |
||||
1331–1339 | vasakpoolne |
Ludolf von Bülow (Bülowi aadlisuguvõsa) |
*enne 1298 – 23. aprill 1339*, Warin | surm | Gottfried I vennapoeg, järgmise vend, Friedrich II onu |
1339–1347 | parempoolne |
Heinrich I von Bülow (Bülowi aadlisuguvõsa) |
*teadmata – 1347* | surm | eelmise vend, Gottfried I vennapoeg, Friedrich II onu |
1347–1348 | Willekin Pape | ||||
1348–1356 | Andreas von Wislica | ||||
1356–1363 | Albrecht von Sternberg | *u. 1333 – 14. jaanuar 1380*, Litomyšl | sai Litomyšli piiskopiks | ka Litomyšli piiskop (1364–1368 ja uuesti 1371–1380), Magdeburgi vürst-peapiiskop (1368–1371) | |
1363–1365 | Rudolf II von Anhalt (Askania dünastia) |
*teadmata – 1365*, Coswig Anhaltis | surm | krahv Albrecht II poeg | |
1366–1377 | Friedrich II von Bülow (Bülowi aadlisuguvõsa) |
*teadmata – 1366* | surm | Ludolfi ja Heinrich I vennapoeg | |
1377–1381 | Melchior von Braunschweig-Grubenhagen (Welfide suguvõsa) |
*1341 – 6. juuni 1384* | eelnevalt Osnabrücki vürst-piiskop (1369–1375); rivaalitses aastatel 1377/1378 Schwerinis vastupiiskop Marquardiga | ||
1377–1378 | Marquard Bermann | vastupiiskop | |||
1381–1390 | Potho von Pothenstein Johann III |
*teadmata – 1390* | surm | eelnevalt Münsteri vürst-piiskop (1379–1382), nimetati ainult ametisse, kuid de facto ei suutnud ta Schwerinis oma rivaalidest üle olla | |
1381–1388 | Johann IV Junge | vastupiiskop | |||
1381–? | Gerhard von Hoya (Hoya krahvid) |
vastupiiskop | |||
1390–1415 | Rudolf von Mecklenburg-Stargard Rudolf III (Mecklenburgid) |
*teadmata – 1415* | surm | eelnevalt Skara piiskop (1387–1391), Mecklenburg-Stargardi hertsogi Johann I poeg | |
1416–1418 | Heinrich II von Nauen | ||||
1419–1429 | Heinrich III von Wangelin | ||||
1429–1444 | Hermann III Köppen | *teadmata – 3. jaanuar 1444* | surm | ||
1444–1457 | Nicolaus Böddeker Nicolaus I |
||||
1458 | Gottfried Lange Gottfried II |
||||
1458–1473 | Werner Wolmers |
Katoliku administraatorid ja vürst-piiskopid (1474–1532)
muudaKatoliku administraatorid ja vürst-piiskopid (1474–1532) | |||||
Valitsemine ja episkopaat | Portree | Nimi | Sünd ja surm koos kohtadega |
Ametiaja lõpu põhjus |
Märkused |
---|---|---|---|---|---|
1474–1479 | Balthasar (Mecklenburgid) |
*1451 – 16. märts 1507*, Wismar | resigned tired from pursuing investituur, turned secular | eelnevalt Hildesheimi piiskopkonna administraator (1471–1474); ainult administraator, mitte kunagi ei saanud piiskopiks; Mecklenburg-Schwerini hertsogina valitses koos oma venna Magnus II-ga | |
1479–1482 | Nikolaus II von Pentz | ||||
1482–1503 | Konrad Loste | ||||
1504–1506 | Johannes von Thun Johannes V |
||||
1504 | Reimar von Hahn (Hahni aadlisuguvõsa) |
vastupiiskop | |||
1506–1508 | Ulrich von Malchow | ainult administraator, mitte kunagi ei saanud piiskopiks | |||
1508–1516 | Peter Wolkow | ||||
1516–1522 | Zutfeld Wardenberg | ainult administraator Magnuse alaealisuse ajal, ka diakon Schwerini toomkirikus | |||
1522–1532 | Heinrich Banzkow | *enne 1499–1540* | taandus, kui Magnus jõudis täisikka | ainult administraator Magnuse alaealisuse ajal, mitte kunagi ei saanud piiskopiks; ka Hamburgi toomkiriku praost |
Reformatsiooni tõttu suruti katoliku piiskopkond 1555. aastal maha, ilma formaalse järglaseta.
Luterlik Schwerin
muudaVürst-piiskopkonna luterlikud administraatorid (1532–1648)
muudaVürst-piiskopkonna luterlikud administraatorid (1532–1648) | |||||
Valitsemine ja episkopaat | Portree | Nimi | Sünd ja surm koos kohtadega |
Ametiaja lõpu põhjus |
Märkused |
---|---|---|---|---|---|
1532–1550 | Magnus Mecklenburgist (Mecklenburgid) |
Stargard, *4. juuli 1509 – 28. jaanuar 1550*, Bützow | surm | valitud piiskop 1516. aastast, alaealisuse tõttu teenis 1532. aastast paavsti kinnituse puudumise tõttu ainult administraatorina, 1533. aastal algatas Magnus reformatsiooni | |
1550–1603 | Ulrich Mecklenburgist Ulrich I (Mecklenburgid) |
Schwerin, *5. märts 1527 – 14. märts 1603*, Güstrow | surm | järgmise vanaisa; ka Mecklenburg-Güstrowi hertsog (1555–1603) | |
1603–1624 | Ulrik Taanist Ulrich II (Oldenburgi dünastia) |
Koldinghusi palee, Kolding, *30. detsember 1578 – 27. märts 1624*, Rühn | surm | eelmise lapselaps, järgmise onu; ka Schleswigi luterlik piiskop (1602–1624) | |
1624–1629 | Ulrik Taanist Ulrich III (Oldenburgi dünastia) |
Frederiksborgi loss, Hillerød, *2. veebruar 1611 - 12. august 1633*, Schweidnitz | astus tagasi, kui tema isa Christian IV loobus 1629. aastal keisririigis oma perekonna ametikohtadest (Lübecki rahu) | eelmise vennapoeg; 1628. aastast de facto kukutatud, kui Albrecht von Wallenstein vallutas vürst-piiskopkonna | |
1629–1634 | sede vacante | vürst-piiskopkonna territoorium oli osa Albrecht von Wallensteini Mecklenburgi hertsogkonnast | |||
1634–1648 | Adolf Friedrich Mecklenburgist (Mecklenburgid) |
Schwerin, *15. detsember 1588 – 27. veebruar 1658*, Schwerin | vürst-piiskopkond muudeti Vestfaali rahuga vürstkonnaks | ka Mecklenburg-Schwerini hertsog Adolf Friedrich I (1592–1628, ja uuesti 1631–1658) | |
pärast 15. maid 1648 | vürst-piiskopkond muudeti pärilikuks monarhiaks, Schwerini vürstkonnaks, mida valitseti personaalunioonis Mecklenburg-Schwerini Mecklenburgidega. |
Mecklenburgi luterlikud piirkonnapiiskopid 1921. aastast
muudaKui Mecklenburg-Schwerini ja Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogid tagasi astusid, muutusid luterlikud liidumaakirikud iseseisvateks ja võtsid vastu oma uued kirikukorrad, pakkudes välja funktsiooni Landesbischof (liidumaapiiskop). 1934. aastal ühendati piirkondlikud kirikud Mecklenburgi Evangeelseks Luterlikuks Kirikuks.
- 1921–1933: Gerhard Tolzien (Mecklenburg-Strelitzi kirik)
- 1921–1930: Heinrich Behm (Mecklenburg-Schwerini Evangeelne Luterlik Kirik)
- 1930–1934: Heinrich Rendtorff (Mecklenburg-Schwerin; lõpuks juhtis ka kogu Mecklenburgi ühendatud kirikut)
- 1934–1945: Walter Schultz
- 1946–1971: Niklot Beste
- 1971–1984: Heinrich Rathke
- 1984–1996: Christoph Stier
- 1996–2007: Hermann Beste
- 2007- : Andreas von Maltzahn, alates 2012. aasta ühinemisest Evangeelseks Luterlikuks Kirikuks Põhja-Saksamaal
Uus katoliiklik hierarhia Schwerinis 20. sajandist
muudaPärast poolteist sajandit kestnud hülgamist, kui territooriumil viibinud katoliiklaste eest hoolitsesid ainult misjonärid, kes kuulusid Põhja-Saksamaa põhjamisjonite apostellikku vikariaati, asutati esimene reformatsioonijärgne kogudus 1709. aastal (St. Anna, Schwerin).
1930. aastast kuulusid katoliku kogudused endises Schwerini diötseesis (ja kogu Mecklenburgis) Osnabrücki diötseesi.
Ent kuna Mecklenburg oli Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis, Osnabrück aga Briti okupatsioonitsoonis (s.t poolitatud Saksamaa ja külma sõja ajal poliitilises maailmas teisel poolel), nii määras Osnabrücki piiskop piiskopliku komissari. 1959. aastast määras Osnabrücki diötsees Schwerini abipiiskopi, kes vastutas Mecklenburgi katoliku koguduste eest:
- Bernhard Schräder, 1946–1959 piiskoplik komissar Schwerini piiskoplikus komissariaadis, 1959–1971 Osnabrücki diötseesi abipiiskop Schwerini piiskoplikus komissariaadis.
- 1971–1973: Heinrich Theissing, Osnabrück diötseesi koadjuutor Schwerini piiskoplikus komissariaadis.
23. juulil 1974 taastati jurisdiktsioon diötseesieelse 'alalise' Schwerini apostelliku administratuurina, selle territoorium eraldati ametlikult Osnabrücki diötseesist. Sellel on kaks piiskopi ametikohta:
- Heinrich Theissing, apostellik administraator (23. juuli 1973 – pensionil 5. detsembril 1987), piiskopiõigused Schwerini piiskopiametis elava piiskopina; Mina titulaarpiiskop (13. märts 1963 – surm 11. novembril 1988), algul Berliini diötseesi abipiiskop (13. märts 1963 – veebruar 12, 1970), siis Schwerini koadjuutor (12. veebruar 1970 – 23. juuli 1973), lõpuks emeriit.
- Theodor Hubrich, apostellik administraator (23. november 1987 – surm 26. märts 1992), piiskopiõigustega resideeriv piiskop Schwerini piiskopiametis; varem Auca titulaarpiiskop (5. detsember 1975 – 23. november 1987) Magdeburgi abipiiskopina (Saksamaa) (5. detsember 1975 – 23. november 1987).
Diötsees kaotati 10. oktoobril 1994, selle territoorium määrati ümber juba loodud Hamburgi arhidiötseesile, mistõttu Mecklenburgi katoliku kogudused said osaks uuest Hamburgi arhidiötseesist.
- 1992–1994 Norbert Werbs, piiskopiameti diötseesi administraator Schwerinis.
- 1994- : Norbert Werbs, Hamburgi arhidiötseesi abipiiskop Schwerini peapiiskopiametis, ka Mecklenburgi peavikaar.