Riigipäev (Saksa-Rooma riik)

Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu. See ei olnud tänapäevases mõttes seadusandlik võim; selle liikmed kujutasid seda rohkem keskse foorumina, kus oli olulisem pidada läbirääkimisi kui otsustada.

Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil

Selle liikmed olid riigiseisused, mis jagunesid kolmeks kolleegiumiks. Riigipäev kui püsiv ja seadustatud asutus arenes välja keskaja Hoftagist (õukonnakogust). 1663. aastast kuni keisririigi lõpuni 1806. aastal oli see alaline istung Regensburgis.

Riigiseisuste üle ei olnud feodaalõiguse kohaselt kõrgemat võimu peale Saksa-Rooma keisri (või valitud keisri). Riigiseisuse omamine andis inimesele õiguse Riigipäeval hääletada. Seega võis üksikliikmel olla mitu häält ja hääled erinevates kolleegiumites. Üldiselt ei käinud liikmed Regensburgis alalisel Riigipäeval, vaid saatsid selle asemel esindajad. Hiline Riigipäev oli tegelikult alaline seisuste suursaadikute kohtumine.

Ajalugu

muuda

Riigipäeva täpne roll ja funktsioon (nagu ka keisririik ise) muutus sajandite jooksul selles, et seisused ja eraldi territooriumid saavutasid keisrivõimu arvelt üha suurema kontrolli oma siseasjade üle. Esialgu ei olnud riigipäeval kindlat aega ega asukohta. See sai alguse kui vanade germaani hõimude hertsogite kokkutulek, mis moodustasid frankide kuningriigi, kui tuli vastu võtta olulisi otsuseid, ja põhines tõenäoliselt vanal germaani õigusel, kusjuures iga juht toetus oma juhtivate meeste toele. Näiteks juba keiser Karl Suure aegu Saksi sõdade ajal kogunes riigipäev "Annales regni Francorumi" kohaselt 777. aastal Paderbornis ja võttis ametlikult vastu seadused allutatud sakside ja muude hõimude kohta. 803. aastal andis Frangi keiser välja "Lex Saxonumi" lõpliku versiooni.

919. aasta Riigipäeval Fritzlaris valisid hertsogid esimese sakslaste kuninga, kes oli saks Heinrich I Linnupüüdja, saades sellega üle pikaajalisest frankide ja sakside vahelisest rivaalitsusest ning pannes aluse Saksa riigile. Pärast Itaalia vallutamist viidi 1158. aasta Roncaglia riigipäeval lõpule neli seadust, mis muutsid märkimisväärselt keisririigi (mittekunagi ametlikult kirjapandud) põhiseadust, tähistades keskvõimu pideva languse algust kohalike hertsogite kasuks. 1356. aasta kuldbulla tsementeeris "territoriaalse valitsemise" (Landesherrschaft) mõiste, hertsogite suuresti sõltumatu valitsemise nende vastavate territooriumite üle, ja piiras ka kuurvürstide arvu seitsmega. Vastupidi tänapäeval levinud müüdile ei osalenud paavst kunagi valimisprotsessis, vaid ainult ratifitseerimise ja kroonimise protsessis; valisid kuurvürstid.

 
Kutse Lutheri ilmumiseks Wormsi riigipäevale, allkirjastatud Karl V poolt. Tekst vasakul oli vastasküljel
 
"Siin ma seisan": Martin Luther Wormsi riigipäeval 1521.
Hermann Wislicenuse 19. sajandi maal

Kuid kuni 15. sajandi lõpuni ei olnud riigipäev tegelikult institutsioonina vormistatud. Selle asemel kutsuti hertsogid ja muud vürstid ebakorrapäraselt keisri õukonda; neid koosviibimisi nimetati tavaliselt Hoftagideks (saksa keeles: Hof "õukond"). Vaid alates 1489. aastast kutsuti riigipäeva Reichstagiks ja see jagunes ametlikult mitmeks collegiaks ("kolleegiumid"). Esialgu kuulusid ühte kolleegiumisse kuurvürstid ning teise teised hertsogid ja vürstid. Hiljem õnnestus kolmanda osapoolena heaks kiita riigilinnu (see on otse keisrile alluvad linnad, mis olid kohalikust valitsejast sõltumatud oligarhilised vabariigid).

Mitmel katsel keisririiki reformida ja selle aeglast lagunemist lõpetada, eriti alates 1495. aasta riigipäevast, ei olnud suurt mõju. Seevastu seda protsessi vaid kiirendati 1648. aasta Vestfaali rahuga, mis kohustas keisrit ametlikult aktsepteerima kõiki riigipäeval tehtud otsuseid, jättes ta tegelikult ilma tema vähestest allesjäänud volitustest. Sealt alates kuni lõpuni 1806. aastal ei olnud keisririik midagi muud kui suuresti iseseisvate riikide kogum.

Tõenäoliselt kõige kuulsamad riigipäevad olid need, mis peeti Wormsis 1495. aastal, kus kehtestati keisririigi reform, ja 1521. aastal, kus pandi põlu alla Martin Luther (vaata Wormsi edikt), Speyeri riigipäevad 1526. aastal ja 1529. aastal (vaata Speyeri protestatsioon) ning mitmed Nürnbergis (Nürnbergi riigipäevad). Alles Regensburgi alalise Riigipäeva kehtestamisega 1663. aastal kutsuti riigipäev kindlaksmääratud asukohas püsivalt kokku.

Konstanzi riigipäev avati 27. aprillil 1507; see tunnistas Saksa-Rooma riigi ühtsust ja asutas Keiserliku kambri, keisririigi kõrgeima kohtu.

Osalejad

muuda

1489. aastast alates koosnes riigipäev kolmest kolleegiumist:

Kuurvürstid

muuda
 
Kuurvürstide vapid Saksa-Rooma keisri vapi ümber; Jacob Köbeli lipuraamatust (1545)

Kuurvürstide kolleegium (Kurfürstenrat), mida juhatas Mainzi vürstlik peapiiskop Saksamaa riigikantsleri (Reichserzkanzler) ametikohal. Seitse kuurvürsti määrati 1356. aasta kuldbullaga:

Arv kasvas kaheksani, kui 1623. aastal võttis Baieri hertsog üle pfaltskrahvi kuurvürsti ameti, kes ise sai 1648. aasta Vestfaali rahu kohaselt kuurvürstide kolleegiumis eraldi hääle (Causa Palatina), sealhulgas ülemvarahoidja ameti. 1692. aastal sai Üheksa-aastase sõja ajal Hannoveri kuurvürstist (varem Braunschweig-Lüneburgi) üheksas kuurvürst ja ülemlipukandja.

Baieri pärilussõjas ühendati Pfalzi ja Baieri kuurvürstiametid, see kiideti heaks 1779. aasta Tescheni rahuga. 1803. aasta Saksamaa mediatisatsioon tähendas Kölni ja Trieri vürstlike peapiiskopkondade kaotamist, vürstlik Mainzi peapiiskop ja Saksamaa Reichserzkanzler sai – hüvitisena kaotatud territooriumi eest, mille okupeeris Prantsusmaa – äsjaloodud Regensburgi vürstkonna. Omakorda ülendati 4 ilmalikku vürsti kuurvürstideks:

Nendel muudatustel oli aga vähe mõju, kuna Franz II loobumisega Saksa-Rooma keisritroonist kaotati keisririik vaid kolm aastat hiljem.

Vürstid

muuda

Riigivürstide kolleegium (Reichsfürstenrat või Fürstenbank) hõlmas riigikrahve, samuti otse keisrile alluvaid isandaid, vürstlikke piiskoppe ja riigiabte. Tugevate liikmetega, ehkki sageli vastuoluline, püüdis teine kolleegium kaitsta oma huve kuurvürstide domineerimise vastu.

Vürstide koda jagunes edasi vaimulikuks ja ilmalikuks haruks. Tähelepanuväärne on see, et vaimulikku haru juhtisid ilmalikud Austria ertshertsog ja Habsburgide Madalmaade (aastast 1556 Habsburgide Hispaania valduses) Burgundia hertsog. Kuna Austria Habsburgid ei suutnud juhtida ilmalikku haru, said nad selle asemel juhtida vaimulikke vürste. Esimene vaimulikest vürstidest oli Salzburgi peapiiskop kui Primas Germaniae; vürstlik Besançoni peapiiskop, kuigi ametlikult liige kuni 1678. aasta Nijmegeni rahuni, ei osalenud riigipäeva koosolekutel.

Vaimulikku harru kuulus ka Saksa ordu suurmeister ja Deutschmeister, samuti Hospitaliitide Ordu mungariigi suurprior Heitersheimis. Lübecki vürstlik piiskopkond jäi vaimulikuks liikmeks isegi pärast protestantlusse pöördumist, seda valitses 1586. aastast Holstein-Gottorpi soost piiskopkonna administraatorid. Vürstlik Osnabrücki piiskopkond oli 1648. aasta Vestfaali rahu kohaselt Hannoveri dünastiast katoliku piiskopi ja luteri piiskopi vahelduva valitsuse all.

Igal vürstide kolleegiumi liikmel oli kas üks hääl (Virilstimme) või kollektiivne hääl (Kuriatstimme). Vürstide tõttu sõltus nende üks hääl 1582. aastast rangelt nende vahetutest vasallidest; see põhimõte viis häälte kuhjumiseni, kui üks valitseja pidas personaalunioonis mitut territooriumit. Ainult krahvidel ja isandatel oli kollektiivhääleõigus, seetõttu moodustasid nad eraldi kolleegiumid nagu Wetterau krahviliit ja ühendused Švaabi, Frangimaa ja Alam-Reini-Vestfaali ringkondades. Samuti ühinesid vaimulikus harus riigiabtid Švaabi või Reini kolleegiumitesse.

1803. aasta Saksamaa mediatisatsiooniga annekteeriti arvukad vaimulikud territooriumid ilmalikesse valdustesse. Vürstide kolleegiumi reformi ei viidud siiski läbi kuni keisririigi kaotamiseni 1806. aastal.

Linnad

muuda

Riigilinnade kolleegium (Reichsstädtekollegium) kujunes välja alates 1489. aastast, see andis suure panuse riigipäevade kui poliitilise institutsiooni arengusse. Sellegipoolest oli linnade kollektiivhääletus esialgu vähetähtis kuni 1582. aasta Augsburgi riigipäeva vaheajani. Kolleegiumi juhtis toimumiskoha linnanõukogu; alalise riigipäeva kehtestamisega 1663. aastal läks see tool Regensburgile.

Riigilinnad jagunesid ka Švaabi ja Reini harusse. Švaabi linnu juhtisid Nürnberg, Augsburg ja Regensburg, Reini linnu Köln, Aachen ja Frankfurt.

Religioossed kogud

muuda

Pärast Vestfaali rahu ei saanud usuküsimusi enam kolleegiumite häälteenamusega otsustada. Selle asemel jagunes Reichstag katoliiklikuks ja protestantlikuks koguks, kes arutasid küsimusi eraldi ja siis omavahel läbirääkimisi pidades, Itio in partes. Katoliiklikku kogu (Corpus Catholicorum) juhtis Mainzi peapiiskop-kuurvürst.

Protestantlikku kogu (Corpus Evangelicorum) juhtis Saksimaa kuurvürst. Protestantliku kogu koosolekutel tutvustas Saksimaa kõiki aruteluteemasid, pärast mida kõnelesid Brandenburg-Preisimaa ja Hannover, kellele järgnesid ülejäänud riigid suuruse järjekorras. Kui kõik riigid olid kõnelenud, kaalus Saksimaa hääli ja kuulutas konsensust.

Saksimaa kuurvürst Friedrich Augustus I pöördus 1697. aastal katoliiklusse, et saada Poola kuningaks, kuid kuurvürstkond ise jäi ametlikult protestantlikuks ja säilitas protestantliku kogu juhtimise. Kui kuurvürsti poeg samuti katoliiklusse pöördus, püüdsid Preisimaa ja Hannover aastatel 1717–1720 juhtimist üle võtta, kuid edutult. Saksimaa kuurvürstid juhtisid protestantlikku kogu kuni Saksa-Rooma riigi lõpuni.

Ürikute kogumine

muuda

Pärast uue Saksa keisririigi moodustamist 1871. aastal alustas Baieri Teaduste Akadeemia ajalookomisjon keiserlike ürikute (Reichsakten) ja Riigipäeva ürikute (Reichstagsakten) kogumist. 1893. aastal avaldas komisjon esimese kogumiku. Praegu kogutakse ja uuritakse aastaid 1524–1527 ja aastaid kuni 1544. 1992. aastal ilmus Viinis Rosemarie Aulingeri kogumik, mis käsitles 1532. aasta Regensburgi riigipäeva, sealhulgas rahuläbirääkimisi protestantidega Schweinfurtis ja Nürnbergis.

Riigipäeva kogunemise kohad

muuda
NB!: see loend ei ole täielik
Aasta Koht Eesistuja Teema
754 Quierzy Pippin Lühike Pippini annetus to paavst Stephanus II
777 Paderborn Karl Suur Esimene riigipäev sakside pinnal, hertsog Widukind keeldus kohale tulemast
782 Lippspringe Karl Suur Saksimaa jaotamine gaudeks frangi krahvide alluvuses
788 Ingelheim am Rhein Karl Suur Baieri hertsogi Tassilo III tagandamine
799 Paderborn Karl Suur Karl Suur selgitab paavst Leo III-le enda keisriks saamist
806 Diedenhofen Karl Suur Karolingide impeeriumi jaotamine Pippini, Karl Noorema ja Ludwig Vaga vahel
817 Aachen    
826 ?   Sorbide kutse;
829 Worms    
831 Aachen    
835 Diedenhofen Ludwig Vaga  
838 Speyer Ludwig Vaga  
872 Forchheim Ludwig Sakslane  
874 Forchheim Ludwig Sakslane Pärandi arutelu ja reguleerimine
887 Trebur    
889 Forchheim Arnulf  
892 Forchheim Arnulf Sõja ettevalmistamine slaavlaste vastu
896 Forchheim Arnulf  
903 Forchheim Ludwig III Laps Babenbergist mässulise Adalhardi hukkamine
907 Forchheim Ludwig III Laps Istung madjarite rünnakute pärast
911 Forchheim   Konrad I kuningaksvalimine
914 Forchheim Konrad I Sõda Arnulf Halva vastu
919 Fritzlar    
926 Worms Heinrich I Linnupüüdja  
952 Lechi luhal Augsburgi lähedal Otto I Suur  
961 Forchheim Otto I Suur  
967 Ravenna Otto II  
972 Quedlinburg    
976 Regensburg    
978 Dortmund Otto II Sõda Prantsusmaa vastu sügisel
983 Verona   Otto III valimine
985     Heinrich Riiaka anastuse lõpp
993 Dortmund Otto III  
1018 Nijmegen Heinrich II Valmistumine Vlaardingeni lahinguks
1030 Minden Konrad II  
1066 Trebur    
1076 Worms Heinrich IV  
1077 Augsburg    
1098 Mainz Heinrich IV  
1105 Ingelheim Heinrich IV  
1119 Trebur Heinrich IV  
1122 Worms Heinrich V  
1126 Speyer Heinrich V  
1146 Speyer Konrad III Otsus osaleda Teises ristisõjas
1147 Frankfurt Konrad III
1152 Dortmund/Merseburg Friedrich I Barbarossa  
1154 Goslar  
1157 Bisanz Friedrich I Barbarossa  
1158 Roncaglia riigipäev Piacenza lähedal Friedrich I Barbarossa  
1165 Würzburg Friedrich I Barbarossa  
1168 Bamberg Friedrich I Barbarossa / Heinrich VI  
1178 Speyer Friedrich I Barbarossa  
1180 Gelnhausen Friedrich I Barbarossa / Heinrich VI Vestfaali hertsogkonna üleandmine Kölni peapiiskopile
1181 Erfurt Heinrich VI Heinrich Lõvi maapakku saatmine
1188 Mainz Heinrich VI  
1190 Schwäbisch Hall Heinrich VI Alam-Lotringi hertsogkonna kaotamine
1193 Speyer Heinrich VI Kohus Richard I üle
1196 Frankfurt Heinrich VI  
1205 Speyer Švaabi Philipp  
1213 Speyer Friedrich II Friedrich mattis oma onu Švaabi Philippi, kes mõrvati 1208. aastal Bambergis, Speyeri toomkirikusse
1235 Mainz Friedrich II  
1273 Speyer Rudolf I  
1287 Würzburg Adolf  
1309 Speyer Heinrich VII
1338 Frankfurt    
1379 Frankfurt    
1356 Nürnberg Karl IV Kuldbulla väljaandmine
1384 Speyer    
1389 Eger Wenzel Egeri rahu
1414 Speyer Sigismund
1444 Speyer Friedrich III
1487 Speyer Friedrich III
1487 Nürnberg Friedrich III  
1488 Esslingen Friedrich III Švaabi Liidu moodustamine
1495 Worms Maximilian I Keisririigi reform; Harilik penn Švaabi sõja koidikul
1496/97 Lindau    
1497/98 Freiburg    
1500 Augsburg    
1505 Köln   Vahekohus, mis lõpetas Landshuti pärilussõja
1507 Konstanz    
1512 Trier/Köln   10 keisririigi ringkonda
1518 Augsburg    
1521 Worms Karl V Wormsi riigipäev, Martin Lutheri põlustamine, Wormsi edikt
1522 Nürnberg I    
1522/23 Nürnberg II    
1524 Nürnberg III    
1526 Speyer I   Speyeri riigipäev, Wormsi edikti peatamine
1529 Speyer II   Speyeri riigipäev, Wormsi edikti taastamine, Speyeri protestatsioon. Wiedertäufermandati väljakuulutamine, mis mõistis hukka anabaptistid
1530 Augsburg   Augsburgi riigipäev, Augsburgi usutunnistuse esitlus
1532 Regensburg Constitutio Criminalis Carolina
1541 Regensburg    
1542 Speyer    
1542 Nürnberg    
1543 Nürnberg    
1544 Speyer    
1548 Augsburg   Augsburgi interim
1550/51 Augsburg    
1555 Augsburg   Augsburgi rahu
1556/57 Regensburg Ferdinand I  
1559 Augsburg    
1566 Augsburg    
1567 Regensburg    
1570 Speyer   Keiserlik jalavägi omandas põhjaliku sõjaväekoodeksi
1576 Regensburg    
1582 Augsburg    
1594 Regensburg    
1597/98 Regensburg    
1603 Regensburg    
1608 Regensburg    
1613 Regensburg    
1640/41 Regensburg    
1653/54 Regensburg Ferdinand III Jüngster Reichsabschied / recessus imperii novissimus
1663–1806 Regensburg    

Viited

muuda