Lech (ladina: Licus, Licca) on jõgi Austrias ja Saksamaal. See on Doonau parempoolne lisajõgi. Selle lähe asub Austria Vorarlbergi liidumaal, kus jõgi voolab välja Formarinsee järvest Alpides kõrgusel 1865 m. See voolab põhja-kirde suunas ja ületab Saksamaa piiri, moodustades Lechfalli, 12 m kõrgune kose; seejärel siseneb jõgi kitsasse kuristikku (Lechschlucht). Alpidest lahkudes siseneb jõgi Saksamaa Baieri liidumaal kõrgusel 790 m Füsseni juures Allgäu tasandikule, kus see moodustab piiri Švaabimaaga. Jõgi voolab läbi Füsseni linna ja läbi Forggensee, tehisjärve, mis talviti tühjaks lastakse. Siin moodustab see kärestiku ja joa.

Lech
Lähe Põhja-Lubjakivi Alpid
Suubub Doonau
Valgla maad Saksamaa, Austria
Valgla pindala 4126 km²
Pikkus 264 km
Vooluhulk 115 m³/s
Lechi valgla
Lechi valgla
Lechi valgla

Jõgi voolab edasi põhja suunas läbi Lechraini piirkonna ning läbib Schongau, Landsbergi, Augsburgi (kus temasse suubub Wertach) ja Raini linna enne Doonausse suubumist just Donauwörthi all kõrgusel 410 m. Jõgi ei ole laevatatav, mis on tingitud selle kärestikulisest iseloomust ja kruusakihtidest, mis ummistavad jõesängi. Füsseni lähedal asuvast Neuschwansteini lossist on eriti suurepärane vaade Lechi orule.

Etümoloogia

muuda

Kirjed 8./7. aastast eKr tõendavad, et jõe nime on esmamainitud keldi hõimu nimes Licates. Jõge kutsuti 2. sajandil nimega Likios või Likias. 570. aasta paiku leidub ürikutes nimi Licca. 8. sajandil ilmusid nimed nagu Lecha ja Lech. Mõistet Licus kasutati ikka veel aastal 1059.

Nimi sarnaneb kõmri keele sõnale llech ("kiviplaat") ja bretooni keele sõnale lec'h ("hauakivi"). Selles kontekstis tähendab sõna "Lech" "kivine".

Ajalugu

muuda

Rohkem kui ühel korral on ajaloolised sündmused otsustatud selle jõe kallastel.

Välislingid

muuda