Ava peamenüü
Alam-Reini-Vestfaali ringkond 16. sajandi algul
Alam-Reini-Vestfaali ringkonna ajalooline kaart aastast 1710, Peter Schenk Vanem

Alam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond. See koosnes endiste Alam-Lotringi hertsogkonna ja Friisimaa territooriumidest ning endise Saksimaa hertsogkonna Vestfaali osast.

Ringkond koosnes arvukatest väikeriikidest, siiski suutsid Marki krahvid koguda märkimisväärse hulga territooriume, alates 1521. aastast Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad. Keisririigi suurim kiriklik territoorium oli Münsteri piiskopkond.

KoosseisRedigeeri

Ringkond koosnes järgmistest riikidest:

Nimi Tüüp Kommentaarid
  Aachen Riigilinn Keiser Friedrich I Barbarossa poolt aastal 1166 antud Reichsfreiheit
  Anholt Isandkond Endine Utrechti piiskoppide territoorium, reichsfrei 14. sajandist, Gemeni isandate valdus, läks aastal 1641 Salm-Salmile
  Beilstein Isandkond Trieri vasall aastast 1488, aastast 1635 Freiherr von Metternichi valduses, aastast 1679 Reichsgraf
  Bentheim Krahvkond Freiherr von Steinfurt päris aastal 1421, aastast 1454 Bentheim-Bentheim, aastast 1530 taas Steinfurt
  Berg Hertsogkond Ülendatud hertsogkonnaks kuningas Wenzeli poolt aastal 1380, Jülich-Kleve-Bergi osa aastatel 1521 kuni 1614, koos Jülichiga Pfalz-Neuburgile vastavalt Xanteni lepingule
  Blankenheim-Gerolstein Krahvkond Päriti Manderscheidi poolt aastal 1468
  Brakel Riigilinn Staatuse vaidlustas vürstlik Paderborni piiskopkond
  Cambrai Vürstlik piiskopkond Piiskopkond rajati 6. sajandil, Reichsfreiheit annetati kuningas Heinrich II poolt aastal 1007, peapiiskopkond aastast 1559, läks Prantsusmaale 1679. aasta Nijmegeni rahuga
  Cambrai Riigilinn Staatuse vaidlustasid Cambrai piiskopid, kuulutati keiser Maximilian I poolt aastal 1510 hertsogkonnaks
  Kleve Hertsogkond Jülich-Kleve-Bergi osa aastatel 1521 kuni 1614, koos Marki ja Ravensbergiga Brandenburgile vastavalt Xanteni lepingule
  Köln Riigilinn Staatust tunnistas keiser Friedrich III aastal 1475
  Corvey Vürstlik abtkond Rajatud aastal 815 kuningas Ludwig Vaga poolt
  Delmenhorst Krahvkond Rajatud Oldenburgi dünastia noorema haru poolt, Oldenburgi käes aastast 1436
  Diepholz Krahvkond Rajatud umbes aastal 1160, Braunschweig-Lüneburgile aastal 1585
  Dortmund Riigilinn Staatuse kinnitas keiser Friedrich II aastal 1236
  Duisburg Riigilinn Panditud Klevele kuningas Rudolf I poolt aastal 1290, kaotas aastal 1674 riigilinna tiitli lõplikult Brandenburgi kuurvürstile Friedrich Wilhelm I-le
  Düren Riigilinn Staatuse kinnitas keiser Otto III aastal 1000, panditi aastal 1241 keiser Friedrich II poolt Jülichile
  Ida-Friisimaa Krahvkond Ülendati vürstkonnaks aastal 1662, läks Preisimaale aastal 1744
  Echternach Vürstlik abtkond Rajati umbes aastal 698 Püha Willibrordi poolt, vahetu alluvuse annetas kuningas Pippin Lühike aastal 751, annekteeriti Prantsusmaa poolt aastal 1794
  Essen Vürstlik abtkond Rajati aastal 845 Püha Altfridi poolt, vahetu alluvuse annetas arvatavasti kuningas Konrad I (911–918), ilmalikustati Preisimaasse aastal 1803
  Fagnolle Isandkond Ligne aadlisuguvõsa valduses, ülendati krahvkonnaks aastal 1770
  Gemen Isandkond Holstein-Schauenburgi krahvide valduses, läks Limburg-Stirumile aastal 1640
  Gimborn Isandkond Schwarzenbergide valduses, Reichsfreiheit annetatud keiser Ferdinand II poolt aastal 1631, krahvkonnaks ülendati aastal 1698, müüdi Johann Ludwig von Wallmoden-Gimbornile aastal 1782
  Gronsveld Isandkond Richsfreiheit annetati keiser Maximilian I poolt aastal 1498, krahvkonnaks ülendati umbes aastal 1588, Prantsusmaa annekteeris aastal 1794
  Hallermund Krahvkond Calenbergi vasall Springe ümbruses, ülendati keiserlikuks krahvkonnaks aastal 1706
  Herford Vürstlik abtkond Nunnaklooster rajati aastal 789, otse keisrile alluv aastast 1147, kinnitatud keiser Friedrich I Barbarossa poolt aastal 1152
  Herford Riigilinn Reichsfreiheit saadud Herfordi kloostrilt, vaidlustatud Jülich-Kleve-Bergi poolt aastast 1547, annekteeritud Brandenburgi Ravensbergi poolt aastal 1652
  Holzappel Krahvkond Endine Nassau Esterau valdus, anti keiser Ferdinand III poolt aastal 1643 välimarssal Peter Melanderile, aastal 1676 Anhalt-Bernburgile
  Hoya Krahvkond Braunschweig-Lüneburgi vasall aastast 1519, liin hääbus aastal 1582
  Jülich Hertsogkond Reichsfreiheit kinnitati keiser Ludwig IV poolt aastal 1328, hertsogkonnaks ülendati keiser Karl IV poolt aastal 1356, Jülich-Kleve-Bergi osa aastatel 1521 kuni 1614, koos Bergiga Pfalz-Neuburgile vastavalt Xanteni lepingule
  Kerpen ja Lommersum Isandkond Annekteeriti Brabanti poolt Kölnilt pärast 1288. aasta Worringeni lahingut, päriti Burgundia poolt aastal 1406 ja Habsburgide poolt aastal 1482, läks Jülichile aastal 1710, ülendati krahvkonnaks aastal 1712, saavutas Reichsfreiheit aastal 1786
  Kornelimünster Vürstlik abtkond Loodi aastal 814 Püha Benedikt Anianest poolt
  Lemgo Riigilinn Loodi umbes aastal 1190 Lippe isanda Bernhard II poolt, Reichsfreiheit tuvastas Keiserlik Õuekohus
  Lüttich Vürstlik piiskopkond Loodi umbes aastal 315 Püha Maternus Kölnist poolt Tongerenis
  Lingen Krahvkond Tekkis Tecklenburgist aastal 1493, tagastatud läänina konfiskeeriti keiser Karl V poolt aastal 1547, koos Burgundia Madalmaadega anti Hispaania kuningale Felipe II-le aastal 1555, vallutati prints Oranje Mauritsa poolt aastal 1597, päriti Preisimaa poolt aastal 1702
  Lippe Isandkond Isandkond rajati umbes aastal 1123, ülendati krahvkonnaks aastal 1528, eraldati Lippe-Alverdissenist aastal 1613 (Schaumburg-Lippe aastast 1643), ülendati vürstkonnaks aastal 1789
  Luksemburg Hertsogkond Burgundia ringkonda aastal 1512
  Manderscheid Krahvkond Valdas Schleidenit aastast 1445, ülendati keiserlikuks krahvkonnaks keiser Friedrich III poolt aastal 1457, päris Blankenheim-Gerolsteini aastal 1468, Sternberg-Manderscheidi aastast 1780, annekteeriti Prantsusmaa poolt aastal 1794
  Mark Krahvkond Rajati umbes aastal 1160, omandas Kleve aastal 1368, Jülich-Kleve-Bergi osa aastatel 1521 kuni 1614, koos Kleve ja Ravensbergiga Brandenburgile vastavalt Xanteni lepingule
  Myllendonk Isandkond Saavutas Reichsfreiheit aastal 1700, Osteini krahvide valduses aastast 1732
  Minden Vürstlik piiskopkond Ilmalikustati Brandenburgile 1648. aasta Vestfaali rahuga kui Mindeni vürstkond
  Moers Krahvkond Esmakordselt mainitud aastal 1186, Wiedi valduses aastast 1493, Neuenahri krahvidele aastal 1519, päritud Adolf van Nieuwenaari poolt aastal 1578, Oranje Mauritsa poolt aastal 1594, Preisimaale kui vürstkond aastal 1702
  Münster Vürstlik piiskopkond Piiskopkond rajati Püha Liudgeri poolt umbes aastal 805, reichsfrei territoorium tekkis aastal 1180 Saksimaa hertsogkonnast, valitseti personaalunioonis Wittelsbachi Kölni vürstlike piiskoppide poolt 1612–1650, 1683–1688 ja 1723–1801
  Nassau-Dillenburg Krahvkond Tekkis Nassaust aastal 1303, eraldus Orangest aastal 1559, vürstkond aastal 1654, Oranje-Nassau päris aastal 1739
  Nassau-Diez Krahvkond Endine Diezi krahvkond, Nassau-Dillenburg päris selle aastal 1386, tekkis Nassau-Dillenburgist aastal 1606, vürstkond 1654, Orange päris selle aastal 1702, uueks nimeks sai Oranje-Nassau
  Nassau-Hadamar Krahvkond Tekkis Nassau-Dillenburgist aastal 1606, vürstkond 1650, liin hääbus aastal 1711, Oranje-Nassau päris selle aastal 1743
  Oldenburg Krahvkond Loodi Saksimaal pärast Heinrich Lõvi kukutamist aastal 1180, personaalunioonis Taaniga 1667–1773, ülendati Schleswig-Holstein-Gottorfi valitsetavaks hertsogkonnaks aastal 1774
  Osnabrück Vürstlik piiskopkond
  Paderborn Vürstlik piiskopkond
  Pyrmont Krahvkond
  Ravensberg Krahvkond Loodi umbes aastal 1140 endisest Calvelage krahvkonnast, Bergi käes aastast 1346, Jülich-Kleve-Bergi osa aastatel 1521 kuni 1614, koos Kleve ja Markiga Brandenburgile vastavalt Xanteni lepingule
  Reckheim Krahvkond
  Reichenstein Isandkond
  Rietberg Krahvkond
  Salm-Reifferscheid-Dyck Krahvkond staatus ebaselge
  Sayn Krahvkond
  Schaumburg Krahvkond
  Schaumburg-Hessen Krahvkond
  Schaumburg-Lippe Krahvkond
  Schleiden Krahvkond
  Soest Riigilinn
  Spiegelberg Krahvkond
Stavelot-Malmedy Vürstlik abtkond
  Steinfurt Krahvkond Bentheim-Steinfurt aastast 1454, Reichsfreiheit annetati keiser Friedrich III poolt aastal 1486, Steinfurti krahvkond aastal 1495
  Tecklenburg Krahvkond Bentheim-Tecklenburg aastast 1557
  Thorn Vürstlik abtkond
  Utrecht Vürstlik piiskopkond Hiljem Burgundia ringkond
  Verden Vürstlik piiskopkond Ilmalikustati vürstkonnaks Rootsi kuninga alluvusse aastal 1648
  Verden Riigilinn staatus ebaselge
  Virneburg Krahvkond
  Warburg Riigilinn
  Werden Vürstlik abtkond
  Wesel Riigilinn staatus ebaselge
  Wickrath Krahvkond
  Wied Krahvkond
  Winneburg Isandkond
Wittem Isandkond