Randtiir
Randtiir (Sterna paradisaea) on kerge lennuga rannikulind.
| Randtiir | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Tiirlased Sternidae |
| Perekond |
Tiir Sterna |
| Liik |
Randtiir |
| Binaarne nimetus | |
|
Sterna paradisaea Pontoppidan, 1763[2] | |
 Randtiiru levik ja rändeteed | |
VälimusRedigeeri
Randtiir on musta pealaega, sinakashallide tiibadega, muus osas aga täiesti valge sulestikuga lind. Tal on väga lühikesed, peaaegu silmapaistmatud punakad jalad ning tervenisti punane nokk. Vaid kahe viimase tunnuse poolest erineb ta jõgitiirust – jõgitiirul on nokaots must ning jalad veidi pikemad. Erinev on ka häälitsus, randtiiru "krää" on lühem ja karedam.
KäitumineRedigeeri
Randtiirud toituvad väikestest kaladest, enamasti ogalikest. Saaki nähes jääb randtiir õhus ühe koha peal lendama ning sukeldub seejärel pea ees vette. Tihti püüavad nad kalu üksteiselt kisa saatel ära näpata, isegi õhust.
Randtiirudele meeldib seista rannikulähedastel kividel ning vees asuvatel postidel, näiteks mõrravaiadel.
RänneRedigeeri
Randtiir on tuntud oma erakordselt pikkade rännakute poolest: ta on pikima rändeteekonnaga rändlind. Üksikutel isenditel võib aastase rändeteekonna pikkus ulatuda üle 90 000 kilomeetri. Antarktise ranniku ja Lõuna-Aafrika talvitumisaladelt võib ta lõpuks jõuda Arktikasse pesitsema.
Arvukus EestisRedigeeri
Randtiiru pesitsusaegset arvukust hinnatakse 7000 – 10 000 paarile[3].
ViitedRedigeeri
- ↑ BirdLife International (2004). Sterna paradisaea. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 11. mail 2006.
- ↑ Birdlife International. "Arctic Tern — BirdLife Species Factsheet". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2008. Vaadatud 17. augustil 2006.
{{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit|dateformat=(juhend) - ↑ 3,0 3,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
KirjandusRedigeeri
- Haide-Ene Rebassoo, Laidude raamat. Tallinn, 1972, lk 68.
- Raivo Mänd, Tiirud. Tallinn, 1982, 71 lk.
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Randtiir |
- Randtiir andmebaasis eElurikkus
- Liigikirjeldus
- "Randtiir lendab aastas 80 000 kilomeetrit". Postimees, 12. jaanuar 2010
- Randtiirud lõid uue ränderekordi, ERR
PilteRedigeeri
Randtiir Katariina kail
Museum specimen
