Vikipeedia

Talvitumine

Talvitumine on protsess, mille käigus mõned organismid kohanevad talviste (miinustemperatuurid, jää, lumi, piiratud toiduvarud) tingimustega, mis takistavad nende organismide normaalset elutegevust või isegi muudavad ellujäämise võimatuks.

Talvitumine on võimalik nii loomade kui ka taimede seas, kuid nende strateegiad talve läbielamiseks on erinevad. Loomad talve võivad talve läbielamiseks rännata lõunasse, kus on soojemad tingimused; vahetada talvekasukat, mis on soojapidavam kui suve oma ning on alati heleda tooniga, et lihtsamini lumes peita;  kolmandad aga heidavad energia kokkuhoiuks hoopis magama.[1] Tüüpiliselt langeb looma kehatemperatuur sügava talveune ajal umbes kümne kraadini. Sellist und võib jagada ka kaheks tüübiks: sügavamaks talveuneks ja pinnapealsemaks taliuinakuks.[2]

Taimede jaoks talvine elu on mõneti nagu elu kõrbes: vett napib, sest see on suurelt jaolt jäätunud. Talve ajal ka napib valgus, mis on taimede jaoks hädavajalik energiaallikas.[3] Nende puudumise tõttu kulutavad taimed kulutavad võimalikult vähe energiat, et toitainevarust jätkuks kevadeni. Taimedel on olemas kaks talvitumise strateegiat: talviste olude vältimine ja talvede talumine. Talve vältimine toimub näiteks rohttaimedel. Nende maapealsed osad surevad, aga maa alused osad, nagu juured ja risoomid jäävad ellu, kuna maa all on soojem temperatuur. Ka üheaastased taimed väldivad talve seemnetega, sest seemnete veesisaldus on madal ning seal esineb glütseriin ehk antifriis. Talve taluvateks taimedeks on näiteks puud, mis lihtsalt minimaliseerivad oma elutegevust.[4]

Imetajad muuda

Imetajad on püsisoojased loomad, ehk nad ise toodavad soojust organismis. See omadus võimaldab neil elada külmas keskkonnas, kus päikesevalgus on haruldane. Kuid see ei tähenda, et loomad ei pea kannatama talvede pärast. Eriliti külmadel talvedel võivad näiteks mitu orava isendit kasutada sama pesaõõnt, et üksteist soojendada, mis ei ole tüüpiline käitumine mõnel teisel aastaaegadel.[5]

Mõned loomad suudavad talve üle elada isegi ilma söögita. Selle protsessi nimi on talveuni, ehk talvine inaktiivne periood ebasoodsate tingimuste üleelamiseks.[6] Imetajad nagu nahkhiired toituvad enne talve, ning külma perioodi ajal nende füsioloogilised protsessid aeglustavad ja kehatemperatuur langeb ümbritseva keskkonna tasemele.

On olemas ka vähe ekstreemne talveuni tüüp, mida nimetatakse taliuinakuks. Taliuinak on iseloomulik näiteks karudele ja siilidele, kuid nad on sammuti võimelised talveuneks. Selle protsessi käigus langeb samuti kehatemperatuur, südame löögisagedus ja aeglustub metabolism.[7] Taliuinaku käigus on loomad võimelised üles ärkama ja ennast kaitsma, kuna nende eluprotsessid on aktiivsemad võrreldes talveunes olevate loomadega.[1]

Mõnedel loomadel pole võimalik pesaõõntel kogu talve üle oodata. Nad peavad otsima toitu, kasutavad enne talve peidetud varu või jahtivad teisi loomi. Sellisel juhul loomad nagu jänesed, oravad või hundid kasvatavad soojema kasuka. Nad on tavaliselt ka heledama värviga, et saakloomad saaksid kiskjateeest lumes peita ning kiskjad oleksid vähem märgatavad.[5]

Linnud muuda

Linnud on lennuvõimelised loomad ning paljud linnuliigid jätavad talvehooaja üldse vahele. Kõigist maailma linnuliikidest on rändlinde umbes 40%.[8] Ränduriteks on näiteks suitsupääsuke, leevike ja isegi rasvatihane. Linnud rändavad talvel nii toidu puudumise pärast kui ka lühikese päevade pärast, kuna lühikeste päevade tõttu pole neil võimalik toitu otsida. Enne rännet on lindude jaoks, kõige olulisem söömine ja rasvakihi kasvatamine, et energiat jätkuks kaua lennuks.

Ränne pole hädavajalik kõigile lindudele, paigalinnud nagu harakas, hallvares, kodutuvi ja koduvarblane elavad kogu talve samas kohas. Need linnud toituvad kõigest, mida nad metsades leiavad või sellest, mida inimesed neile annavad linnades. Seemnetoidulised linnud talvel on väga oportunistlikud, kui nad leiavad surnud looma siis söövad ka liha, kuna nende tüüpiline toit on defitsiidis. Loomarasv veel annab neile rohkem energiat, et soojust hoida.[9]

Maailmas on teada üks linnuliik, kes on võimaline talveuneks. Uni-öösorr(Phalaenoptilus nuttalii), Põhja-Ameerikast pärit lind.[10]

Roomajad ja kahepaiksed muuda

Nii roomajad kui ka kahepaiksed on kõigusoojased loomad, ehk nad saavad soojust keskkonnast. Tavaliselt, nende elupaik asub soojemates kliimavöötmetes, aga mõned maod, konnad ja sisalikud elavad parasvõõdes ning talvel nad magavad alati talveund. Isegi Salvator merianae, maailma ainuke püsisoojane roomaja magab talveund.[11]

Roomajate ja kahepaiksete talveuni on samasugune nagu imetajatel, kõik metaboolsed protsessid aeglustuvad. Aga nende jaoks on talveuni ohtlikum, sest nende keha ei tooda soojust, kui nende orgudes langeb temperatuur alla nulli, siis jäätuvad roomajad ja kahepaiksed kiiresti.[12] Aga parema energia säästmisega stabiliseerub nende aktiivsus pärast talveund kiiremini kui imetajatel.

Kalad muuda

Kalade jaoks on sammuti talv raske aeg, millega nad peavad kohanema. Aga peamised raskused ei tulene külma kliimast, vaid hapniku puudusest. Veekogude pind jäätub ning kaladele jõuab õhust vähem hapniku, kuid ka veetaimede fotosüntees takistub ning kalad jäävad kogu talveks ilma hapniku allikata.[13]

Kalade aktiivsus on väga erinev talvel. Mõned kalad lihtsalt jäävad vähem aktiivsemaks. Nad peidavad ennast kivide ja taimede vahel, et olla kaitstud kiskjatest.[14] Mõned kalad, nagu angerjad, isegi ei söö ja on nii vaiksed, et seda seisundi võib nimetada talveuneks. Mõnede kalade jaoks on talv võimalus turvaliselt sigida, näiteks luts ja merihärg võtavad marjaheitmise päris südatalvel ette.

Putukad muuda

Võimalusi putukate jaoks talve üle elada on mitu ning igale liigile on iseloomulikud omad kõige sobilikumad meetodid. Putukad on väiksed, mis tähendab vähem raskusi talvitumiseks sobiva koha otsimisel. Väga paljudel putuka liikidel säilivad munad kogu talve, mida nad peidavad mulda, kõdukihti, koorepraagudesse või mõnda teise sooja kohta. Teised liigid võivad talvituda vastsena, eriti need putukad, kelle vastseperiood kestab kauem kui üks aasta, näiteks ninasarvikpõrnikas.[15] Aga paljude teiste putukate vastsed, nagu kiilid, ühepäevikulised ja suurtiivalised elavad veekogudes ning seal ka talvituvad. Need putukad, kes talvituvad oma valmiku vormis, jäävad tavaliselt maa alla tühimikku või orgu ja asendavad organismi vett glütseriiniga ehk antifriisiga. Sellist protsessi võib nimetada talveuneks.

Aga kõik putukad ei jää talveunne, on olemas lumeputukad, kes on aktiivsed talvisel perioodil. Talv on turvaline aeg, kui puudub tihe konkurents, nii et sellised putukad võivad vabalt elada ja isegi sigida.[16] Teiste putukate seas esineb hooajaline ränne, ehk nad rändavad lõunasse nagu rändlinnud.[17] Rändavad näiteks liblikad ja kiilide valmikud.

Vaata ka muuda

Allikad muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 "Talveuni ja taliuinak". Looduskalender.ee. Vaadatud 13. novembril 2023.
  2. ↑ http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus02_2016.pdf
  3. ↑ "Loodusesõber: Mida teevad taimed talvel?". ILM.EE. 1. detsember 2007. Vaadatud 13. novembril 2023.
  4. ↑ "Eesti Loodus : populaarteaduslik ajakiri : ilmunud 1933. aastast oktoober 2020 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 13. novembril 2023.
  5. ↑ 5,0 5,1 https://www.terio.ee/failid/Eesti_Imetajad_2015.pdf
  6. ↑ Kaljusaar, Airi (2014), Käsitiivalised loodusturismi objektina, vaadatud 13. novembril 2023
  7. ↑ https://core.ac.uk/download/pdf/154745678.pdf
  8. ↑ https://www.eoy.ee/img/Lindude_r2nne.pdf
  9. ↑ "Paigalind Archives". Pesapaik. 6. juuni 2023. Vaadatud 13. novembril 2023.
  10. ↑ "Mõned linnuliigid jäävad talveunne. Taime- ja loomaorganismide kujuteldava surma põhjused (peatatud animatsioon), mis võimaldab neil ebasoodsates talvetingimustes üle elada. Kas linnud jäävad talveunne". duxe2.ru. Vaadatud 13. novembril 2023.
  11. ↑ https://www.science.org/content/article/world-s-first-warm-blooded-lizard-heats-mating-season
  12. ↑ Holden, Kaitlyn G.; Gangloff, Eric J.; Gomez-Mancillas, Evangelina; Hagerty, Kelsi; Bronikowski, Anne M. (1. juuni 2021). "Surviving winter: Physiological regulation of energy balance in a temperate ectotherm entering and exiting brumation". General and Comparative Endocrinology. 307: 113758. DOI:10.1016/j.ygcen.2021.113758. ISSN 0016-6480.
  13. ↑ RMBEL (2. mai 2013). "Water under the ice: winter layers and oxygen levels". RMBEL (Ameerika inglise). Vaadatud 13. novembril 2023.
  14. ↑ "Kalade elu". www.kalale.ee. Vaadatud 13. novembril 2023.
  15. ↑ "Putukate elurikkus talvel – ehk kus putukad end varjavad". Bioneer. 27. detsember 2016. Vaadatud 13. novembril 2023.
  16. ↑ "Talvine putukamaailm pakub põnevaid hetki". Uudised. 9. oktoober 2017. Vaadatud 13. novembril 2023.
  17. ↑ "Miks putukad rändavad? Millised putukad rändavad? - Teadus - 2023". seagrantsatlantic. 2023-11. Vaadatud 2023-11-13. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Talvitumine&oldid=6526042"