Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas. Kuna elamine vees ja veepinnal vajab mitmeid spetsiifilisi kohastumusi, saavad paljud veetaimed kasvada ainult vees (veekeskkonnas) või alaliselt liigniiskes pinnases.

Veetaimede seas on nii alamaid taimi (näiteks vetikad) kui ka kõrgemaid taimi.

Veetaimede hulgas on liike, mis levivad võõrliikidena. Mitmed neist paljunevad vegetatiivselt varretükikeste kaudu. Eestis on näiteks selline võõrliik kanada vesikatk.

Kui jõe vool on kiire, siis veetaimede juured hoiavad neid kinni.

Veetaimede kohastumusi

muuda

Veetaimedel on rida iseloomulikke omadusi:

Veetaimede üldine jaotus

muuda

Veetaimede klassifikatsioone on aja jooksul välja pakutud väga palju.

Eesti oludes on üks kasutatavamaid Aime Mäemetsa (1985[1]) loodud liigitus, kus ta on lähtunud taimede ökoloogiast ja kasvuvormist:

1. ujutaimed ehk lemniidid
2. veesisesed taimed (sünonüümid: submerssed taimed, sukeltaimed)
2A. põhjataimed
a) isoetiidid (tuttidena või madala vaibana veekogu põhjas juurdunult)
b) samblad
c) mändvetikad
2B. elodeiidid
2C. nõrgalt juurdunud ehk tseratofülliidid
3. ujulehtedega (ujulehised) taimed ehk nümfeiidid
4. kaldaveetaimed ehk helofüüdid

Lisaks eelmainituile on ka amfiibseid taimi (nt ristlemmel (Lemna trisulca), kes võivad sõltuvalt tingimustest kasvuvormi muuta.

Kõrgemate taimede jaotus lehtede asendi ja kinnitustüübi järgi

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Mäemets, A. (1985). Eri tüüpi järvede suurtaimestiku klassifitseerimine. [Käsikirjalised andmed]

Välislingid

muuda