Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib aastaajast, Oskar Lutsu jutustuse kohta vaata artiklit "Kevade"; filmi kohta vaata artiklit Kevade (film).

Õitsev kirsipuu kevadel
Kevadlillede õisi
Penijõe matkarada kevadel

Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Kevadele on iseloomulikud õhutemperatuuri kasv, maapinnal sulab lund ja veekogudel sulab jää.

Kevade algust arvestatakse kas maa liikumise järgi (astronoomiline), ilma soojenemise (klimaatiline) või muutuste järgi looduses (fenoloogiline). Kaks viimast on omavahel lähedalt seotud ja mõnikord raskesti eristatavad.[1] On ka olemas meteoroloogiline kevad, mis on kokkuleppeline ajavahemik kokkuvõtete tegemiseks. Klimaatiliselt eristatakse talve ja kevade vahel kaht üleminekuaastaaega, kevadtalve ja varakevadet.

Sisukord

Astronoomiline kevadRedigeeri

Astronoomiline kevad algab kevadisel pööripäeval põhjapoolkeral ja sügisesel pööripäeval lõunapoolkeral. Kevade kui soojema aastaaja saabumist mõjutab see kaudselt päikese käigu järgi, mis ei pruugi tähendada klimaatilise või fenoloogilise kevade saabumist sel ajal, sest sooja saabumine sõltub väga palju ka õhumasside liikumisest.

Klimaatiline kevadRedigeeri

Klimaatiline kevad algab vegetatsiooniperioodi algusega, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle 5 °C, ja kestab kuni suve alguseni, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 13 °C. Sellega käib koos kaks üleminekuaastaaega:

  • kevadtalv ehk eelkevad: algab ajast, kui lumi hakkab jõudsalt sulama, on valdavalt sulailmad, ja kestab kogu lumesulamise aja. Märgib ka aega pärast lume sulamist, kui talvine ilm ajutiselt tagasi tuleb.
  • varakevad algab ajast, kui maapind on lumest vabanenud, ning lõpeb vegetatsiooniperioodiga (taimede kasvuaeg, kui keskmine ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle +5 kraadi)
  • päriskevad ehk lihtsalt kevad: ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib vahemikus 5–13 kraadi, laiemas laastus aktiivse taimekasvuperioodi algus.

Fenoloogiline kevadRedigeeri

Fenoloogilist kevadet määratakse muutuste järgi taime- ja loomariigis, mis on lähedalt seotud klimaatilise kevade tunnustega (ilma soojenemise ja jahenemisega). On mõned märgilised sündmused, mis tähistavad kevade tulekut.

Fenoloogiline päriskevad algab vahtra õitsemahakkamisega. Sel ajal õitseb enamik taimeliike ja puid, saabuvad rändlinnud ja poegivad loomad.[2] Esineb öökülmi. Lõpeb õunapuude õitsemise lõppemisega, rukkipea loomise ja piiritaja saabumisega.[3]

Meteoroloogiline kevadRedigeeri

Meteoroloogiline kevad on kokkuleppeline ajavahemik 1. märtsist 31. maini, mida kasutatakse teatud erialade raamatupidamises kokkuvõtete tegemiseks.[4]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Jüri Kamenik. "Kevade märgid". Maaelu, 16.03.2017.
  2. Rein Ahas. "Eesti fenoloogiline kalender". Eesti Entsüklopeedia, 2002. Kasutatud 21.03.2019.
  3. Kevade märgid. "Jüri Kamenik". Maaelu, 16.03.2017. Kasutatud 21.03.2019.
  4. Riigi ilmateenistus. "Kevad". 19.02.2019. Kasutatud 18.03.2019.