Raivo Mänd

Eesti bioloog

Raivo Mänd (sündinud 2. detsembril 1954 Kingissepa rajoonis)[viide?] on eesti zooloog ja loomaökoloog.

Raivo Mänd esinemas ettekandega " Andekus kontekstis, bioloogi pilguga" Tartu Ülikooli aulas 6. jaanuaril 2012
Raivo Mänd pidamas ettekannet "Ökolõksud ja atraktiivsed mülkad", 2011

Hariduskäik Redigeeri

Ta õppis aastail 1961–1973 Randvere algkoolis, Kingissepa 8-klassilises Koolis ja Viktor Kingissepa nimelises Kingissepa Keskkoolis. Lõpetas 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogina cum laude. Kaitses 1986. aastal Tartu ülikoolis ökoloogiateemalise kandidaadiväitekirja "Ökoloogiliste tegurite mõjust linnumunade morfoloogiliste näitajate populatsioonisisese muutlikkuse dünaamikale" ja sai bioloogiakandidaadi kraadi.

Töökäik Redigeeri

Aastatel 1977–1998 töötas Eesti Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudis teadurina, laborijuhatajana, juhtivteadurina ja osakonnajuhatajana.[viide?]

Aastail 1992 - 2021 töötas Tartu Ülikoolis loomaökoloogia korralise professorina (1992–2007 – Zooloogia ja hüdrobioloogia instituudis, alates 2007 – ökoloogia ja maateaduste instituudi {ÖMI} zooloogia osakonnas). Juhatas aastail 2005 - 2021 TÜ ÖMI zooloogia osakonda (aastatel 2005–2007 TÜ zooloogia ja hüdrobioloogia instituut), kus ühtlasi oli ka loomaökoloogia õppetooli juhataja. Alates 2021. aastast emeriitprofessor.[viide?]

Teadustöö Redigeeri

Tema uurimistöö kuulub peamiselt evolutsioonilise linnuökoloogia ja käitumisökoloogia valdkonda.[viide?]

Ta õpetab Tartu Ülikoolis käitumisökoloogiat ja etoloogiat. Juhtis doktoriõpet zooloogias ja hüdrobioloogias. Tema juhendamisel või kaasjuhendamisel on kaitstud 9 doktorikraadi ja mitu teadusmagistrikraadi.[viide?]

Mänd oli Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi esimene teaduslik juhendaja.[1]

Teoseid Redigeeri

Tal on ilmunud üle 100 teaduspublikatsiooni, neist enamik rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates teadusajakirjades. Tema töid on rahvusvaheliselt viidatud üle 4100 korra.[viide?]

Ta on mitme teadusliku või populaarteadusliku monograafia (sh raamatute "Elukunstnikud: teejuht käitumise ökoloogiasse" {Huma, 1998) ja "Ürgema needus ja teisi jutte loodusest ning inimesest" (Varrak 2022)) või teatmeteose autor või kaasautor, lisaks avaldanud populaarteaduslikke artikleid. 2021. a. ilmus lapsepõlve mälestusteraamat "Poiss kadakaselt saarelt" (Huma, 2021).[viide?]

Toimetuskolleegiumites ja toimetustes Redigeeri

Ta on Eesti ornitoloogilise ajakirja Hirundo asutajaid 1987. aastal ja kuni 1997. aastani selle toimetuskolleegiumi esimees. Kuulus aastail 1995–2001 Eesti Looduse ja 2001–2007 Eesti TA Toimetised. Bioloogia. Ökoloogia toimetuskolleegiumi ning oli aastail 2008–2014 Estonian Journal of Ecology abitoimetaja. Aastaid oli ka rahvusvahelise ajakirja Open Ornithology Journal (Bentham Science Publishers) toimetuskolleegiumi liige.[viide?]

Liikmesus Redigeeri

Tunnustus Redigeeri

Isiklikku Redigeeri

Ta on pärit loomakasvatajate perekonnast. Abiellus 1976. aastal, abikaasa Marika Mänd. Tal on kaks tütart ja kaks poega.[viide?]

Viited Redigeeri

  1. Kaugest ametnikust koduseks presidendikandidaadiks. Kersti Kaljulaidi kiirmarss
  2. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  3. "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.

Välislingid Redigeeri