Auleegioni orden

(Ümber suunatud leheküljelt Prantsuse Auleegioni suurrist)

Auleegioni orden (prantsuse keeles Ordre national de la Légion d'honneur, algselt Ordre royale de la Légion d'honneur) on Prantsusmaa kõrgeim teenetemärk, mille asutas Napoleon 19. mail 1802.

Ordenil on viis klassi: Chevalier (rüütel), Officier (ohvitser), Commandeur (komandör), Grand Officier (suurohvitser) ja Grand Croix (suurrist). Medaliklasse ei ole.

Kujundus

muuda

   

Auleegioni ordeni saanud Eestiga seotud isikuid[1]

muuda
Aasta Nimi Kraad
? Villem Saarsen ohvitserikraad
? Karl Robert Pusta suurohvitserikraad
? Jüri Sammul ohvitserikraad
1921 Johan Laidoner[2] ohvitserikraad
1925 Johan Laidoner[2] komandörikraad
1927 Paul Kogerman[3] ?
Ludvig Puusepp[4] ?
1929 August Steinberg ohvitserikraad
1937 Oskar Öpik ohvitserikraad
1938 Konstantin Päts[5] suurristikraad
2001 Enn Eesmaa rüütlikraad
Jaanus Elvre ohvitserikraad
Toomas Hendrik Ilves suurohvitserikraad
Ain Kaalep ohvitserikraad
Siim Kallas suurohvitserikraad
Jaan Kaplinski rüütlikraad
Andi Kasak rüütlikraad
Toivo Klaar komandörikraad
Jaan Kross ohvitserikraad
Jüri Kuuskemaa rüütlikraad
Ruth Lausma Luik komandörikraad
Lauri Leesi rüütlikraad
Jüri Luik suurohvitserikraad
Toomas Luman ohvitserikraad
Allan Martinson rüütlikraad
Lennart Meri suurristikraad
Tiina Nirk ohvitserikraad
Kristiina Ojuland komandörikraad
Ülle-Marike Põldma rüütlikraad
Väino Reinart komandörikraad
Urmas Reinsalu komandörikraad
Andres Tarand komandörikraad
Indrek Tarand komandörikraad
Toivo Tasa komandörikraad
Tiiu Viljasaar ohvitserikraad
2002 Malle Talvet ohvitserikraad
2003 Stefanus (Charalambides) ohvitserikraad
2004 Tarmo Türkson rüütlikraad
2008 Philippe Jourdan rüütlikraad
2011 Arvo Pärt rüütlikraad
2013 Aavi Dobrõš ohvitserikraad
Sandor Liive rüütlikraad
Riho Terras ohvitserikraad
Karl Jaanimägi ohvitserikraad
2015 Sten Sepper ohvitserikraad
Alar Streimann rüütlikraad
Märt Volmer rüütlikraad
2016 Rein Oja rüütlikraad
2018 Arnold Sinisalu rüütlikraad
2021 Martin Herem komandörikraad

Auleegioni ordu (Ordre national de la Légion d'honneur) on Prantsusmaa rahvusordu. Ordu asutati Napoleon Bonaparte'i poolt 19. mail 1802 rüütliordude eeskujul. Vastavalt Auleegioni koodeksile tegutseb see organisatsioon iseseisva juriidilise isikuna. Kuulumine ordusse tähendab liikmele tema poolt Prantsusmaale osutatud teenete ametlikku tunnustamist, ühtlasi tähendab kuulumine ordusse ka kõrgeimat aumärki.

Tänapäeval

muuda

Ordu liikmeks saadakse väljapaistvate sõjaliste või tsiviilteenete eest. Ordu eesotsas on ordu suurmeister (grand maître), kelleks on ex officio (ameti poolest) Prantsusmaa president. Tähtsuselt järgmine amet ordus on suurkantsler, kes on regulaarselt peetavate ordu nõukogu istungite eesistuja. Istungitel arutatakse organisatsiooni staatust puudutavaid küsimusi, aasta eelarve kasutamist, samuti uute liikmete vastuvõtmist ja orduliikmetele uute auastmete andmist.

Suurkantslerid

muuda

Auastmed

muuda

Vastavalt koodeksi artiklile R6 koosneb Auleegion (kui organisatsioon) liikmetest, kes kuuluvad viide astmesse.

Suurristid ja suurohvitserid on ordu kõrgema astme liikmed. Üldine tava on, et ordusse vastuvõetu alustab madalaimast astmest, s.o rüütli astmest. Kuid on ka erandeid, kus pikaajalise teenistuse eest on antud kohe kas ohvitseri või komandöri auaste. Kõik Prantsusmaa peaministrid, kes on oma ametis olnud vähemalt kaks aastat, saavad automaatselt Auleegioni suurohvitserideks.

Vastavalt koodeksi artiklile R54 tervitab ordusse vastuvõtmise tseremoonial suurmeistri poolt delegeeritud esindaja uut kandidaati sõnadega: "Vabariigi Presidendi nimel ja tulenevalt volitustest, mis meile on antud, ülendame teid Auleegioni rüütliks (ohvitseriks, komandöriks)." (Au nom du Président de la République et en vertu des pouvoirs qui nous sont conférés, nous vous faisons chevalier (officier ou commandeur) de la Légion d'honneur). Seejärel annab esindaja kandidaadile üle auastmele vastava aumärgi (insigne) ja embab teda.

Suurristide ja suurohvitseride puhul on lausutav tekst veidi erinev: "Vabariigi Presidendi nimel ja tulenevalt volitustest, mis meile on antud, tõstame teid Auleegioni suurristi seisusse (suurohvitseri seisusse)." (Au nom du Président de la République et en vertu des pouvoirs qui nous sont conférés, nous vous élevons à la dignité de grand officier (ou de grand croix) de la Légion d'honneur.)

Liikmete arv

muuda

Pärast ordu asutamist 1802. aastal on uute liikmete arv järk-järgult kasvanud. Aastal 1871 oli tegevliikmeid juba üle 70 000. Pärast seda võeti meetmeid arvukuse suurenemise piiramiseks. Kuid alates 1923. aastast iga-aastane uute liikmete vastuvõtmine järsult suurenes. Selline tendents kestis 40 aastat ja oli tingitud vajadusest kodanikke kahes maailmasõjas ja mitmes koloniaalsõjas ülesnäidatud mehisuse ja vapruse eest autasustada. 1962. aastal oli ordus juba üle 300 000 tegevliikme.

Kindral de Gaulle pidas liikmeskonna sellist kasvu ordu mainele ohtlikuks. Võeti suund liikmeskonna arvukuse vähendamisele 125 000 inimeseni 20. sajandi lõpuks. Lõpptulemusena, aastal 2009, ordu liikmete arv ei ületanud 90 000 inimest.

Vastavalt koodeksi artikli R7 viimasele redaktsioonile kehtisid 2009. aasta seisuga järgmised arvulised piirangud:

  • suurriste 75
  • suurohvitsere 250
  • komandöre 1250
  • ohvitsere 10 000
  • rüütleid 113 425

Praegu on iga-aastased normid järgmised:

  • suurriste 7
  • suurohvitsere 24
  • komandöre 144
  • ohvitsere 730
  • rüütleid 4246

Viited

muuda
  1. Eestiga seotud Auleegioni ordeni kavalerid. Prantsuse saatkonna veebisait.
  2. 2,0 2,1 "Laidoner, Johan – kindral". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 4. novembril 2011.
  3. TTÜ professorid Eesti Vabadussõjas
  4. "Ludvig Puusepp 140.Eesti Tervishoiu Muuseum". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2020. Vaadatud 5. veebruaril 2020.
  5. Auleegioni suurrist presidendile, kuldmõõk kindral J. Laidonerile. Rahvaleht, 15. detsember 1938, nr. 239, lk. 5.