Rüütliordu (ladina keelest ordo, kord) oli hiliskeskajal 14. ja 15. sajandil, pärast ristisõdade lõppu, sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud organisatsiooni või ühingu üldnimetus.

Rüütliordusid rajasid enamasti kuningad, hertsogid või vürstid. Algselt pidi nende eesmärk olema süserääni teenimine rüütlina (ratsasõdalasena) ja sõjaline kaitse. Vastutasuks loovutati rüütlitele vasalliõigusi. Hiljem muutus väeteenistuse kohustus formaalseks. Rüütlite kui rüütliordude liikmete tiitlid liitusid mitmesuguste aadlitiitlitega.

Üks rüütliordu liikme tunnus oli kaelas kantav märk ehk orden.

Vaata ka

muuda