Vikipeedia

Paide

linn Järvamaal
(Ümber suunatud leheküljelt Paide linn)
 See artikkel räägib asulast; omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Paide linn (haldusüksus).

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.

Paide
Paide keskväljak, taustal Paide kirik
Pindala: 10,1 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 8073 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 5860[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 53′ N, 25° 34′ E
Paide (Eesti)
Paide
Kaart

Linna on kirjalikes allikates esmamainitud seoses 1265. aastaga, mil alustati Paide ordulinnuse rajamist. Asula sai linnaõigused 1291. aastal.

2019. aasta alguse seisuga elas linnas 7905 inimest.

Nimi

muuda

Paide linnuse ja linna algne nimi oli Wittenstein (alamsaksa keeles 'valge kivi'; kasutati ka rootsikeelset nimekuju Wittensten. Nimi pärines ordulinnuse ehitamiseks kasutatud paekivilt. Ülemsaksakeelne Weissenstein tuli kasutusele 17. sajandil.[4]

Linna eestikeelset nime on mainitud esimest korda 1564. aastal Vene-Rootsi vaherahulepingus, kus linna ja linnuse kohta öeldi Paida. 1637. aasta Heinrich Stahli sõnastikus on linna nimena antud Paid. 18. sajandi esimesel veerandil koostatud Salomo Heinrich Vestringi sõnaraamatus on kasutatud nime Paide. Anton thor Helle 1732. aastal ilmunud eesti keele grammatikas on kasutatud samuti nime Paide. 19. sajandi kirikudokumentides on kasutatud nii Paide kui ka Paede nimekuju. Tõenäoliselt tuleneb ka linna eestikeelne nimi paekivist.[4]

Paul Johanseni andmeil kasutati Paide kohta ka ladinakeelset nimetust Albus lapis, mis tähendab valget kivi.

Burgundia diplomaat ja kirjanik Guillebert de Lannoy, kes reisis 1413. aastal Leedus, Vana-Liivimaal ja Venemaal, kasutas Paide kohta nime Wislen. Poola keeles kasutati nime Biały Kamien, mis tähendas samuti valget kivi. Vene allikais on kasutatud saksakeelset nime Wittenstein või nimekuju Белый город, mis tähendas valget linna.[4]

Rahvastik

muuda
Rahvaarvu muutumine
Aasta Rahvaarv
1783 440[5]
1860 1728[6]
1871 1718[6]
1881 2000[7]
1897 2507[6]
1922 2980[6]
1934 3285[6]
1941 3718[6]
1959 5834[8]
1970 7911[9]
1979 9641[10]
1989 10 849[11]
1.01.2006 9300[12]
1.01.2007 9190[12]
1.01.2009 8850[12]
1.01.2010 8790[12]

2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paide elanikest eestlasi 90,1%, venelasi 5,3%, ukrainlasi 1,2% ja soomlasi 1,2%.

Paide elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011
Rahvus 1970[13] 1979[14] 1989[15] 2000[16] 2011[17]
arv % arv % arv % arv % arv %
eestlased 6774 85,63 8363 86,74 9411 86,75 8683 90,05 7602 92,39
venelased 560 7,08 806 8,36 926 8,54 512 5,31 359 4,36
ukrainlased 47 0,59 85 0,88 156 1,44 120 1,24 87 1,06
soomlased 153 1,93 158 1,64 152 1,40 115 1,19 60 0,73
valgevenelased 27 0,34 35 0,36 50 0,46 20 0,21 15 0,18
leedulased 8 0,10 9 0,09 9 0,08 7 0,07 5 0,06
poolakad ... ... 25 0,26 15 0,14 20 0,21 16 0,19
tatarlased ... ... 5 0,06 3 0,03 4 0,04 2 0,02
lätlased 9 0,11 20 0,21 8 0,07 3 0,03 2 0,02
sakslased ... ... 67 0,69 41 0,38 24 0,25 18 0,22
juudid 4 0,05 1 0,01 2 0,02 3 0,03 1 0,01
muud 329 4,16 67 0,69 76 0,70 131 1,36 61 0,74
Kokku 7911 100 9641 100 10 849 100 9642 100 8228 100

Majandus

muuda
 
Paide raekoda
 
Paide veetorn-elamu – ainus kõrghoone Paides

Töötleva tööstuse alal Paide linnas tegutsevate ettevõtete (üle 20 töötaja) müügitulu oli 2015. aastal umbes 56 miljonit eurot. Tähtsaim on toiduainetööstus – 76%. Suurim ettevõte on Eesti Pagar Paide Leivatehas, kus oli 229 töötajat ja müügitulu 40,6 miljonit eurot.

Masinatööstuse esindaja on PMT (Paide Masinatehas), mille müügitulu oli 2015. aastal 7,4 miljonit eurot.

Haridus

muuda

Paides asub neli üldhariduskooli: Paide Hillar Hanssoo Põhikool, Paide Hammerbecki Põhikool, Paide Gümnaasium ja Paide Täiskasvanute Keskkool. Kutseharidust pakub Järvamaa Kutsehariduskeskus. Linnas töötab ka kaks lasteaeda.[18]

2013. aastast toimub Paides arvamusfestival.

 
Paides peetakse Arvamusfestivali.

Sport

muuda
 
Paide Linnameeskond (kirjus)

Paide Linnameeskond mängib jalgpalli Eesti Premium liigas.

Tegutseb ka Paide Linnameeskond II, mis oli varem tuntud kui Paide Kumake.

Tervishoid

muuda

Paides asub Järvamaa Haigla. Linnas tegutseb mitu perearsti ja hambaarsti, samuti asub Paides mitu apteeki.[19]

Paidest pärit tuntud isikuid

muuda
 
August Wilhelm Hupel elas oma elu viimastel aastatel Paides. Hupeli mälestuskivi Paide Reopalu kalmistul


Ajalugu

muuda
  Pikemalt artiklis Paide ajalugu
 
Paide linn ja linnus. Friedrich van Hulseni vasegravüür 1632. aastal ilmunud teosest "Inventarium Sueciae"
 
Paide ordulinnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn, praegune Ajakeskus Wittenstein

Paidet on esimest korda kirjalikes allikates mainitud seoses 1265. aastaga, mil Liivi ordu maameistri Konrad von Manderni valitsemisajal hakati ordulinnust rajama.[20] 30. septembril 1291 sai Paide ordumeister Haltilt linnaõigused.[21] Paidest kujunes ordu tähtsaimad sõjalisi tugipunkte. Paide oli Järva foogtkonna ja lühikest aega ka Paide komtuurkonna keskus.

 
Järvamaa Muuseumi hoone

Jüriöö ülestõusu ajal 4. mail 1343 hukati Paide ordulinnuses eestlaste saadikud.[22]

Liivi sõja ajal sai Paide sõjategevuses tugevasti kannatada. 1558. aastal piirasid Paidet vene väed ja Vene väed piirasid Paidet taas septembris 1560. aastal viie nädala jooksul, 1562. aastal sügisel piirasid linnust Rootsi väed ja sundisid linnuse asevalitseja Johann Grolli kapituleeruma. Aastatel 1570–1571 piirasid seitsme kuu jooksul linna taas Vene väed, kuid ei selle vallutamisega hakkama ei saanud. 1573. aastal vallutasid Moskva väed Ivan IV juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. 1581. aastal vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ja Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi. 1583. aasta Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahelise Pljussa vaherahuga tunnistati Paide Rootsi valduseks.

1600. aastal sügisel, Poola-Rootsi sõja ajal, oli Paides hertsog Karli (hilisem Rootsi kuningas Karl IX) peakorter. 1602. aastal piirasid Paidet Poola väed. Linn ja linnus said sõjas rängalt kannatada. Sõdades kannatada saanud Paide kaotas oma tähtsuse sõjalise tugipunktina ja eemaldati 1636. aastal kindluste nimistust. Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati Mäo mõisnikule Lennart Torstensonile ning Paide kaotas senised linnaõigused. Põhjasõja ajal 1703. aastal põletasid Vene väed Paide maha ja kui Eesti läks Venemaa valdusse, anti Paide taas Mäo mõisale.

Paide sai oma linnaõigused tagasi 1783. aastal seoses Katariina II algatatud haldusreformiga. Paidest sai Järva kreisi keskus. Kreisilinnana arenes Paide tüüpiliseks väikeseks provintsilinnaks.

Paide linn asulana oli enne 2017. aasta haldusreformi ühtlasi omaette haldusüksus. 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel liideti ta senise Paide valla ja Roosna-Alliku vallaga. Moodustatud haldusüksus hakkas kandma nime Paide linn.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 19.10.2018.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 1.09.2024.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Rainer Eidemiller. ""Paide linna nimed"". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. märts 2022. Vaadatud 12. juunil 2009.
  5. ↑ ""Paide linna kujunemine."". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuli 2024. Vaadatud 11. juunil 2009.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 "Kreisilinn Paide elanikud – 19. sajand ja 20. sajandi algus". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. mai 2008. Vaadatud 17. mail 2010.
  7. ↑ "Rahvastik maakondades ja linnades, 1881". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. november 2010. Vaadatud 17. mail 2010.
  8. ↑ "Rahvastik rajoonides ja linnades, 1959". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. november 2010. Vaadatud 17. mail 2010.
  9. ↑ "Rahvastik rajoonides ja linnades, 1970". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. november 2010. Vaadatud 17. mail 2010.
  10. ↑ "Rahvastik rajoonides ja linnades, 1979". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. november 2010. Vaadatud 17. mail 2010.
  11. ↑ "Rahvastik rajoonides ja linnades, 1989". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. november 2010. Vaadatud 17. mail 2010.
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 Rahvastik soo, vanuserühma ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar (2000–2017). Statistikaamet, vaadatud 3.03.2021.
  13. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  14. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  15. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  16. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  17. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  18. ↑ Eesti Hariduse Infosüsteem, vaadatud 3.05.2021.
  19. ↑ "Perearstid". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuni 2007. Vaadatud 21. juunil 2009.
  20. ↑ Rainer Eidemiller. ""Paide linnakodanikud – kaupmehed ja käsitöölised, suur- ja väikegildid"". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2010. Vaadatud 11. juunil 2009.
  21. ↑ Paul Johansen, Paide linna asutamisest
  22. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2009. Vaadatud 11. juunil 2009.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

muuda
  Paide – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus
  Paide – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Paide&oldid=6782839"