Vikipeedia

Nõmme raudteepeatus

Nõmme raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Nõmme linnaosas Nõmme asumis. See asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres 8 km kaugusel Balti jaamast. Peatus jääb Rahumäe ja Hiiu raudteepeatuse vahele.[1]

Nõmme raudteepeatus
Asukoht Jaama tn 18, Tallinn
Koordinaadid 59° 23′ 10,6″ N, 24° 41′ 13,5″ E
Omanik AS Eesti Raudtee
Platvormid 2
Kaart
Nõmme raudteeülesõit Pärnu maanteel

Ümberistumisvõimalus on Pärnu maanteel ja Turu platsi tänaval (bussipeatus Nõmme) liinibussidele 10 (Väike-Õismäe – Vana-Pääsküla), 23 (Kadaka–Bussijaam), 27 (Harkujärve – Laagri alevik), 33 (Männiku–Kopli) ja 36 (Väike-Õismäe–Viru).[2]

Elektrirong Stadler FLIRT EMU 1403 Lendav Läänlane Nõmmel

Kaheteelise raudtee ääres on kaks perrooni pikkusega 137 ja 142 meetrit.[3] Peatuses peatuvad kõik Elektriraudtee Tallinnast Keilasse, Paldiskisse, Riisiperre ja Kloogaranda sõitvad elektrirongid. Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlastele tasuta.[4]

Nõmme raudteepeatusest pisut kesklinna pool Pärnu maanteel asub Nõmme raudteeülesõidukoht.

Ajalugu

muuda
 
Nõmme raudteejaam ja esimene jaamahoone 20. sajandi alguses
 
Nõmme raudteejaam ja elektrirong
 
Nõmme raudteepeatus aastal 2009

Nõmme raudteepeatus avati liikluseks 1872. aastal. Esimene jaamahoone asus Pärnu maantee ääres, ülesõidu kõval asunud tänaseks lammutatud raudteehoones. Algul kandis see nime Peatus Seitsmendal Verstal (saksa Haltestelle auf der 7. Werst, vene Oстановочный пункт на 7. версте). 1874. aastast kannab raudteepeatus nime Nõmme (saksa Nömme, vene Неммe).[5]

Pileteid müüdi platvormi vastas raudteeülesõidu kõrval asunud vahimajas (mida hiljem kasutati elumajana, kuid mis nüüdseks on lammutatud).

Nõmme raudteejaamana

muuda

Nõmme jaam sai raudteejaama õigused aastal 1888. Pärast jaama õiguste saamist ehitati Nõmme jaama puidust 36-meetri pikkune reisijateplatvorm ning rajati rongide möödumist võimaldav kõrvaltee[6] ja 1890 puidust varikatus.[7]

Esimene puidust jaamahoone ehitati 1904–1905.

1912 rajati jaamahoone ette uus varikatus selle tänapäeval tuntud kujul ja vana lammutati.[8]

Jaama haruteesid laiendati hiljem kuni Hiiuni, kus asus Peeter Suure merekindluse kitsarööpmelise raudtee peajaam.

Raudteepeatuse tähtsus tõusis elektrirongiliini avamisega 1924. aastal. Võrreldes varasema auruveduritega toimunud liiklusega kasvas reiside arv päevas selle tulemusena kahekordseks. See soodustas Nõmme linna elanikkonna kasvu ja üldist arengut.[9]

Raudteejaamana oli Nõmme jaam siiani ainus rongide möödumist võimaldav koht Tallinn-Keila lõigul. Alles Pääsküla raudteejaama kõrvaltee väljaehitamisega tekkis teine rongide möödumise ja veduri vahetamise võimalus selle lõigul, millele hiljem lisandus veel Saue raudteejaam. Seoses sellega vähenes manööverdamisliikluse koormus Nõmme raudteejaamas oluliselt.

1932 ehitati Tallinn-Nõmme liin kahe rööpapaariga liiniks, mis võimaldas liiklust sellel veelgi tihedamaks teha.[10] Aasta hiljem sai valmis teine rööpapaar Pääsküla jaamani.

Teine maailmasõda mõjus elektrirongiliiklusele laastavalt. Taganevad Nõukogude väed viisid 1941 veeremid Permi (siis Molotov). Saksa okupatsiooni ajal elektriraudtee kontaktvõrgud demonteeriti.[10] Rongiliiklus Tallinn-Nõmme liinil taastati 23. septembril 1944.[11]

1987. aasta juulis lammutati säilinud jupp jaama varikatusest.[12] Varikatus taastati esialgsel 1912. aasta kujul alles aastaks 1999.[13]

Jaama struktuur

muuda
 
Nõmme jaamahoone Jaama tänava poolsest küljest
 
2019. aastal avatud Nõmme jaamaülema kuju, autor Lembit Onton

Jaamal oli 5 haruteed ja kaubaplatvorm. Haruteesid laiendati I maailmasõja eel kuni Hiiuni, kus asus Peeter Suure merekindluse kitsarööpmelise raudtee peajaam, hilisema nimega Nõmme-Väike.

Pärast II maailmasõda laiendati haruteede võrku Hiiul veelgi. Rajati harutee kuni Hiiu viljaelevaatorini ja kaubabaasideni, hiljem kuni Kalda tänaval asunud ETKVL kaubaladudeni ja vanametalli laoni.

Sellest haruteest sai alguse ka Hiiu – Harku karjääri raudtee ja kütuseveo haru kuni Mustamäe katlamajani. Samast harust viis raudtee ka Kopli kaubajaamani.

Nõmme raudteejaam minetas oma jaama funktsiooni 2012. aastal, mil likvideeriti jaamas paiknenud kõrvaltee. Üksiti reorganiseeriti sealt ka jaamakorraldaja ametikoht. Sellest ajast saadik on Nõmme raudteepeatus.

Jaamahoone

muuda
 
Nõmme jaamahoone

Esimene puidust jaamahoone ehitati 1904–1905. Üldise lahenduse poolest sarnanes see Kadrina raudteejaama hoonega, kuid oli sellest suurem.[8] Selle kõrvale ehitati 1914. aastal täiendav jaamapaviljon, mis põhiliselt täitis ootesaali ülesandeid ja milles oli ka piletikassa.[14]

1929–1930 laoti ümber puidust jaamahoone silikaattellistest vooderdis.[7] Selle põhjaliku ümberehituse käigus eraldati jaamahoones ruumid linna telefonikeskjaama ja postkontori jaoks.

Jaamahoone keldris asus Eesti Raudtee etalonkell.[15]

1997. aastal tunnistati hoone (aadressiga Jaama tänav 18) arhitektuurimälestiseks.[16]

Piletimüük lõpetati jaamahoones 1998. aasta kevadel ja jaama ooteruum suleti.[17] Seoses raudteejaama likvideerimisega 2012. aastal kadus jaamahoonest jaamakorraldaja ametikoht. Nii kadus paraku ajalukku Nõmme jaamahoone viimane otsene seos raudteega.

Tänapäeval asuvad jaamahoones Nõmme Muuseum, postkontor ja restoran.

Jaama muud ehitised

muuda
 
Elamu Raudtee tänav 56, raudteejaamaga seotud tööliste ja alamametnike elamu

1890. aastal ehitati puidust varikatus, millel olid tuulevarjuks ka tagasein ja külgseinad.[7]

1912 rajati jaamahoone ette uus varikatus selle tänapäeval tuntud kujul ja vana lammutati.[8] Algsel kujul see siiski ei säilinud, kuna ümberehituste käigus lammutati selle kesklööv ja Hiiu poolne osa.

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi I kümnendil ehitati Nõmme aleviku kasvades mitmes järgus välja jaamakompleksi täiendavad hooned. Üks nendest on pikk ühekorruseline, osalt puust, osalt kivist hoone[18] Raudtee tänav 56, mis oli ette nähtud raudteejaamaga seotud tööliste ja alamametnike elamuks.

Jaamal oli kaubaplatvorm, mille peal paiknes kaubahoone.

Mitmel korral on ümber ehitatud perroone. Viimati ehitati need ümber madalateks ooteplatvormideks seoses uut tüüpi rongide kasutuselevõtmisega 2010. aastatel.

1987. aasta juulis lammutati säilinud osa jaama varikatusest.[12] Aga seejärel varikatus taastati selle täielikul kujul, kuigi alles aastal 1999.[13]

2019. aasta septembris avati Nõmme jaamahoone ees skulptuur, mis kujutab endast jaamahoone ees graniidist pingil istuvat tukkuvat jaamaülemat, kelle jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela. Kuju valmimist rahastas koos eraannetajatega Nõmme linnaosa valitsus ja selle autor on Lembit Onton.[19][20]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ "Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Nõmme". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. aprill 2009. Vaadatud 28. juulil 2009.
  2. ↑ "Sõiduplaanid". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2017. Vaadatud 28. juulil 2009.
  3. ↑ AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid.
  4. ↑ http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf
  5. ↑ Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006. Lk. 19
  6. ↑ Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn: Eesti Raamat, 1970. Lk. 46
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Eesti raudteejaamad: vanu fotosid Aivo Aia ja Mehis Helme kogust. Tänapäev, 2003. Lk. 20
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Nõmme ajalugu. Lk. 25
  9. ↑ Nõmme ajalugu. Lk. 53
  10. ↑ 10,0 10,1 Ajalugu. Elektriraudtee
  11. ↑ Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Võru: Võru Täht 2007. Lk. 117
  12. ↑ 12,0 12,1 Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001. Lk. 206–207
  13. ↑ 13,0 13,1 Nõmme läbi aegade. Lk. 228
  14. ↑ Nõmme ajalugu. Lk. 26
  15. ↑ Nõmme ajalugu. Lk. 63
  16. ↑ Nõmme jaamahoone, 1907–1930. Kultuurimälestiste riiklik register.
  17. ↑ Marko Püüa. Nõmme jaamahooned seisavad ripakil.[alaline kõdulink] / Postimees, 11. november 1998
  18. ↑ Mälestised • 8804 Elamu Raudtee t. 56, 20. saj. algus
  19. ↑ Nõmmel avatakse tukkuva jaamaülema skulptuur; Postimees, 05.09.2019
  20. ↑ ÕL GALERII JA VIDEO | Nõmme jaamaülema kuju paikasaamine võttis seitse aastat; Õhtuleht, 07.09.2019

Kirjandus

muuda
  • Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001
  • Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006.
  • Otto Lahi. "Mälestusi Nõmme raudteejaamast". Nõmme Sõnumid, lk 4, 30. oktoober 2009

Välislingid

muuda
Eelnev peatus
 
Raudteepeatus läänesuunalistel reisirongiliinidel 		Järgnev peatus
  Rahumäe
 
Nõmme 		Hiiu  
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Nõmme_raudteepeatus&oldid=6411025"