Kasutaja:Mihu/OPEC

Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
OPEC-i embleem
OPEC-i embleem
OPEC-i liikmesriigid
OPEC-i liikmesriigid
Lühend OPEC
Asutatud 10.-14. september 1960
Peakorter Viin, Austria
Liikmed Alžeeria
Angola
AÜE
Ecuador
Iraak
Iraan
Katar
Kuveit
Liibüa
Nigeeria
Saudi Araabia
Venezuela
Ametlikud keeled inglise
Juhtkond President
Rostam Ghasemi
Peasekretär
Abdallah el-Badri
Veebileht OPEC.org
Toornafta hind aastatel 1861-2011 (logaritmiline graafik)
OPEC-i uus peakorter Viinis

OPEC (ingl Organization of the Petroleum Exporting Countries) on naftat eksportivate riikide organisatsioon, mille peamiseks eesmärgiks on liikmesriikide naftapoliitikate koordineerimine ja ühtlustamine ning nende huvide kaitsmine, nii eraldi kui ka kollektiivselt. OPEC tagab rahvusvahelise naftaturu hindade stabiilsuse, kõrvaldades kahjulikke ja tarbetuid kõikumisi. Samuti peab organisatsioon kindlustama liikmesriikidele stabiilse sissetuleku, naftat tarbivatele riikidele piisava, tasuva ja regulaarse naftatarne ning investoritele õiglase kasumi. [1]

OPEC on valitsustevaheline organisatsioon, mis loodi Bagdadi konverentsil 10 - 14. septembril 1960. aastal Iraagi, Kuveidi, Iraani, Saudi Araabia ja Venezuela poolt. Hiljem liitus organisatsiooniga veel üheksa riiki: Liibüa, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Indoneesia, Alžeeria, Nigeeria, Ecuador, Angola ja Gabon. OPEC-i peakorter asub alates 1965. aasta 1. septembrist Viinis, varem paikneti Genfis.[2]

Ajalugu muuda

1960. aastad muuda

OPEC-i loomine leidis aset ajal, mil rahvusvahelisel majandus- ja poliitikamaastikul toimusid suured muutused. Toimus ulatuslik dekoloniseerimine ning arenevates maailmajagudes sündis palju uusi iseseisvaid riike. Rahvusvaheline naftaturg paiknes tsentraalselt juhitud majandustest eraldi. OPEC töötas välja oma kollektiivse visiooni, seadis eesmärgid ja lõi Genfi sekretariaadi, mis 1965. aastal Viini koliti. 1968. aastal võeti vastu liikmesriikide naftapoliitika deklaratsioon, milles rõhutati kõikide riikide võõrandamatut õigust rahvusliku arengu huvides riigi loodusvarade kasutamiseks. Organisatsiooni liikmeskond kasvas 1969. aastaks kümnele.[2]

1970. aastad muuda

Sel kümnendil tõusis OPEC rahvusvaheliselt silmapaistvaks organisatsiooniks. Liikmesriigid võtsid kohalike naftatööstuste juhtimise enda kätte ja said maailmaturul toornafta hinna kujundamises suure sõnaõiguse. Nafta hind tõusis järsult 1973. aasta Araabia naftaembargoga ja 1979. aastal Iraani revolutsiooni puhkemisega. 1976. aastal loodi OPEC-i Rahvusvahelise Arengu Fond. Kiire sotsiaal-majandusliku arenguga kasvas liikmeskond 1975. aastaks 13-le.[2]

1980. aastad muuda

Kümnendi alguses jõudsid hinnad rekordkõrgusele, kuid hakkasid seejärel alanema. 1986. aastal kukkusid hinnad nafta ülekülluse ja muude maavarade kasutuselevõtu tõttu eriti järsult. OPEC-i osalus väiksematel naftaturgudel langes ning see põhjustas paljudes liikmesriikides suuri majanduslikke raskusi. Kümnendi lõpus tõusid hinnad jälle, jäädes küll kümnendi algusega võrreldes poole madalamale tasemele, kuid organisatsiooni osalus kasvavas maailmamajanduses hakkas taastuma. Sellele aitasid kaasa liikmesriikidele tootmispiirangute ja optimaalsete hinnatasemete kehtestamine, samuti OPEC-i liikmesriikide koostöö teiste riikidega. Viimast peeti turu stabiilsuse ja mõistlike hindade seisukohast eriti oluliseks. Rahvusvahelise energiatootmise päevakorda kerkisid keskkonnateemad.[2]

1990. aastad muuda

Hinnad püsisid stabiilsemad ning OPEC-i meetmed vähendasid 1990-1991 aastate Lähis-Ida sõjaliste konfliktide mõju naftaturule. Liikmesriikide dialoog muude riikidega paranes veelgi, kuid keskkonnaküsimused eesotsas kliima soojenemise probleemiga muutusid üha aktuaalsemaks. 1992. aastal katkestas liikmelisuse OPEC-ist Ecuador (liitus uuesti 2007) ja 1994. aastal lahkus Gabon.[2]

2000. aastad muuda

Kümnendi alguses püsis toornafta hind stabiilsena, kuid turujõudude, spekulatsiooni ja muude tegurite mõjul hakkasid 2004. aastal hinnad järsult kasvama. Naftat hakati üha enam nägema kui rikastumisallikat. 2008. aastaks tõusid hinnad rekordtasemele, aga varisesid ülemaailmse finantskriisi ja majanduslangusega taas kokku. 2007. aastal liiitus OPEC-iga Angola, kuid 2009 katkestas liikmelisuse Indoneesia.[2]

Liikmesriigid muuda

Praegused liikmesriigid muuda

OPEC-il on 12 liikmesriiki: kuus Lähis-Idas, neli Aafrikas ja kaks Lõuna-Ameerikas.

Riik Regioon Liitus OPEC-iga[3] Tootmine (barrelit päevas)[4]
Alžeeria Aafrika 1969 2125000
Angola Aafrika 2007 1948000
Araabia Ühendemiraadid Lähis-Ida 1967 2798000
Ecuador Lõuna-Ameerika 2007[A 1] 485700
Iraak Lähis-Ida 1960[A 2] 3200000
Iraan Lähis-Ida 1960[A 2] 4172000
Katar Lähis-Ida 1961 1213000
Kuveit Lähis-Ida 1960[A 2] 2494000
Liibüa Aafrika 1962 2210000
Nigeeria Aafrika 1971 2211000
Saudi Araabia Lähis-Ida 1960[A 2] 8800000
Venezuela Lõuna-Ameerika 1960[A 2] 2472000
Kokku 33 327 700 barrelit päevas
  1. Ecuador liitus 1973, lahkus 1992 ja liitus uuesti 2007.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Üks viiest asutajaliikmest, kes osales 1960. aasta septembris esimesel OPEC-i konverentsil.

Endised liikmesriigid muuda

Riik Regioon Liitus OPEC-iga[3] Lahkus OPEC-ist[3]
Gabon Aafrika 1975 1994
Indoneesia Kagu-Aasia 1962 2009

Teised naftatootjad muuda

Naftatööstuse kõnepruugis viitab tootmine maapõuest kaevandatud toornafta kogusele, mitte sõnasõnalisele naftatootmisele. Väljaspool OPEC-it on suuremad naftatootjad Venemaa, USA, Hiina, Kanada, Mehhiko, Norra, Brasiilia, Suurbritannia ja Kasahstan.[5]

Tootmiskvoodid aastast 2005 muuda

OPEC-i tootmiskvoodid ja -määrad tuhandetes barrelites päeva kohta [6]
Riik Kvoot (7. jaanuar 2005) Tootmine (jaanuar 2007) Võimsus
Alžeeria 894 1360 1430
Angola 1900 1700 1700
Araabia Ühendemiraadid 2444 2500 2600
Ecuador 520 500 500
Iraak 1481
Iraan 4110 3700 3750
Katar 726 810 850
Kuveit 2247 2500 2600
Liibüa 1500 1650 1700
Nigeeria 2306 2250 2250
Saudi Araabia 10099 9800 12500
Venezuela 3225 2340 2450
Kokku 29971 29591 30330

Naftavarud muuda

Suuremate OPEC-i tootjariikide väidetavad naftavarud (miljardites barrelites)
BP statistiline ülevaade - juuni 2009
OPEC-i statistiline infoleht 2010/2011
Aasta Iraan Iraak Kuveit Saudi Araabia AÜE Venezuela Liibüa Nigeeria
1980 58.3 30.0 67.9 168.0 30.4 19.5 20.3 16.7
1981 57.0 32.0 67.7 167.9 32.2 19.9 22.6 16.5
1982 56.1 59.0 67.2 165.5 32.4 24.9 22.2 16.8
1983 55.3 65.0 67.0 168.8 32.3 25.9 21.8 16.6
1984 58.9 65.0 92.7 171.7 32.5 28.0 21.4 16.7
1985 59.0 65.0 92.5 171.5 33.0 54.5 21.3 16.6
1986 92.9 72.0 94.5 169.7 97.2 55.5 22.8 16.1
1987 92.9 100.0 94.5 169.6 98.1 58.1 22.8 16.0
1988 92.9 100.0 94.5 255.0 98.1 58.5 22.8 16.0
1989 92.9 100.0 97.1 260.1 98.1 59.0 22.8 16.0
1990 92.9 100.0 97.0 260.3 98.1 60.1 22.8 17.1
1991 92.9 100.0 96.5 260.9 98.1 62.6 22.8 20.0
1992 92.9 100.0 96.5 261.2 98.1 63.3 22.8 21.0
1993 92.9 100.0 96.5 261.4 98.1 64.4 22.8 21.0
1994 94.3 100.0 96.5 261.4 98.1 64.9 22.8 21.0
1995 93.7 100.0 96.5 261.5 98.1 66.3 29.5 20.8
1996 92.6 112.0 96.5 261.4 97.8 72.7 29.5 20.8
1997 92.6 112.5 96.5 261.5 97.8 74.9 29.5 20.8
1998 93.7 112.5 96.5 261.5 97.8 76.1 29.5 22.5
1999 93.1 112.5 96.5 262.8 97.8 76.8 29.5 29.0
2000 99.5 112.5 96.5 262.8 97.8 76.8 36.0 29.0
2001 99.1 115.0 96.5 262.7 97.8 77.7 36.0 31.5
2002 130.7 115.0 96.5 262.8 97.8 77.3 36.0 34.3
2003 133.3 115.0 99.0 262.7 97.8 77.2 39.1 35.3
2004 132.7 115.0 101.5 264.3 97.8 79.7 39.1 35.9
2005 137.5 115.0 101.5 264.2 97.8 80.0 41.5 36.2
2006 138.4 115.0 101.5 264.3 97.8 87.3 41.5 36.2
2007 138.2 115.0 101.5 264.2 97.8 99.4 43.7 36.2
2008 137.6 115.0 101.5 264.1 97.8 172.3 43.7 36.2
2009 137.0 115.0 101.5 264.6 97.8 211.1 46.4 36.2
2010 151.2 143.1 101.5 264.5 97.8 296.5 47.1 36.2

































Viited muuda

  1. "Our Mission". OPEC. Vaadatud 15. aprill 2013.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "Brief History". OPEC. Vaadatud 15. aprill 2013.
  3. 3,0 3,1 3,2 "Member countries". OPEC. Vaadatud 6. oktoober 2012. {{cite web}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  4. "Crude oil: production". CIA. Vaadatud 6. oktoober 2012. {{cite web}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  5. "Countries". U.S. Energy Information Administration. Vaadatud 15. aprill 2013.
  6. Quotas Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeeriumi järgi

Välislingid muuda

Vaata ka muuda