Jäähoki maailmameistrivõistlused
Jäähoki maailmameistrivõistlused korraldati esimest korda 1920. aastal. Maailmameistrivõistlusi korraldab Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon (IIHF).
Esimesed MM-võistlused toimusid samal ajal Antwerpenis peetud 1920. aasta suveolümpiamängudega. 1983. aastal kinnitas Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon need võistlused ametlikult esimesteks maailmameistrivõistlusteks. Ka 1924. ja 1928. aasta taliolümpiamängudel peetud jäähokivõistlused said 1930. aastal tagantjärele MM-võistluste väärtuse. Samal aastal otsustati, et MM-võistlusi hakatakse korraldama igal aastal. Vahele jäid MM-võistlused aastatel 1940–1946. 1971. aastani ühendati MM olümpiamängude aastal olümpiaturniiriga. 1980.–1988. aastani MM-turniiri olümpiamängude aastal ei korraldatud. 1989. aastast toimub MM-turniir igal aastal. Alates 1976. aastast võivad MM-il osaleda ka elukutselised mängijad.
Maailmameistrivõistlused Redigeeri
* | Sel aastal peetud suveolümpiamängude jäähokiturniiri loeti maailmameistrivõistlusteks. |
* | Sel aastal peetud taliolümpiamängude jäähokiturniiri loeti maailmameistrivõistlusteks. |
Medalivõitjad Redigeeri
Seisuga 29. mai 2023
Riik | Medaleid | Osalemisi | |||
---|---|---|---|---|---|
Kanada | 28 | 16 | 9 | 53 | 76 |
NSVL Venemaa VOK |
22 5 0 27 |
7 3 0 10 |
5 5 0 10 |
34 13 0 47 |
34 28 1 63 |
Tšehhi Tšehhoslovakkia |
6 6 12 |
1 12 13 |
6 16 22 |
13 34 47 |
30 52 82 |
Rootsi | 11 | 19 | 17 | 47 | 81 |
Soome | 4 | 9 | 3 | 16 | 69 |
USA | 2 | 9 | 9 | 20 | 74 |
Suurbritannia | 1 | 2 | 2 | 5 | 18 |
Slovakkia | 1 | 2 | 1 | 4 | 27 |
Šveits | 0 | 3 | 8 | 11 | 55 |
Saksamaa Saksa FV |
0 0 0 |
1 1 2 |
3 0 3 |
3 1 4 |
45 25 70 |
Austria | 0 | 0 | 2 | 2 | 73 |
Läti | 0 | 0 | 1 | 1 | 34 |