Jäähoki 1920. aasta suveolümpiamängudel

Jäähoki 1920. aasta suveolümpiamängudel

Korraldaja: Belgia BelgiaAntwerpen
Chamonix 1924 : >

Jäähoki 1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis Belgias ei kuulunud veel ametlikult olümpiamängude programmi, kuid turniir läks arvesse 1. jäähoki maailmameistrivõistlustena. Mängud peeti 23.29. aprillini.

Palais de Glace d'Anversi jäähall, kus peeti jäähokiturniir
Turniiri resultatiivseim mängija oli ameeriklane Herb Drury

Kanada, keda esindas Winnipeg Falcons, võitis kuldmedali. Hõbemedalid sai USA ja pronksmedalid riputati kaela Tšehhoslovakkia meeskonnale.

Jäähokiturniiri 1920. aasta suveolümpiamängudel peeti pikka aega näidisvõistluseks ja seepärast ei kuulunud see ametlikku olümpiaprogrammi. Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnistas selle alles hiljem ametlikuks olümpiaturniiriks. Jäähoki olümpiaturniir oli esimene rahvuste turniir Euroopas, millest võtsid osa USA ja Kanada esindajad. Seetõttu kuulutas Rahvusvaheline Jäähokiliit (IIHF) turniiri – ehkki alles hiljem – esimeseks jäähoki maailmameistrivõistluseks. Mängud toimusid 23.–29.aprillil 1920 Palais de Glace'is.

Kokku osales seitse rahvusmeeskonda; turniir mängiti Bergvalli süsteemis (Bergvalli süsteem on turniirivorm, mis põhineb väljalangemise süsteemil. Rootsi veepallimängija Erik Bergvalli poolt välja töötatud süsteemi kasutati 1912, 1920. ja 1924. aasta olümpiamängudel veepallis. Seda kasutati ka jäähokis, jalgpallis ja 1920. aasta Antwerpeni mängudel köieveol.). Kaotatud finalist ei jäänud automaatselt teiseks, vaid pidi võistlema lisaringi nende võistkondadega, kes ei olnud varem üldarvestuses võitnud. Samamoodi toimus pronksmedali voor. Kanada, kes saatis Antwerpenisse hooaja 1919/20 parima amatöörmeeskonna ehk Winnipeg Falconsi, võitis turniiri ning tuli esimest korda olümpiavõitjaks ja maailmameistriks. Toona koosnes mäng kahest poolajast ja seitsmest mängijast meeskonna kohta. Jääpinna mõõtmed olid 56 meetrit pikk ja 18 meetrit lai. Kokku osales turniiril 60 mängijat. Turniiri resultatiivseim oli Herbert Drury 14 väravaga, võitjate kanadalaste resultatiivseimad olid Frank Fredrickson 12 ja Haldor Halderson üheksa väravaga.

Põhivoor

muuda
 
Võitja Winnipeg Falcons meeskond enne Antwerpenisse lendu

Seitse riiki alustas esimest jäähoki olümpiaturniiri. Kuldmedali võitja selgus väljalangemissüsteemis. Osalejate paaritu arvu tõttu pääses Prantsusmaa ilma võistluseta poolfinaali.


Veerandfinaalid Poolfinaalid Finaal
                   
23. aprill        
   Rootsi  8
25. aprill
    Belgia  0  
   Rootsi  4
       Prantsusmaa  0  
   Prantsusmaa  
26. aprill
     
   Kanada  12
24. aprill    
     Rootsi  1
   USA  29
25. aprill
    Šveits  0  
   Kanada  2
24. aprill
       USA  0  
   Kanada  15
    Tšehhoslovakkia  0  
 

Hõbemedali voor

muuda
 
USA jäähokikoondis

Kolm põhivoorus Kanadale kaotanud meeskonda mängisid hõbemedali nimel. Tšehhoslovakkia pääses võitluseta finaali.

 
PoolfinaalHõbemedalimäng
 
      
 
27. aprill
 
 
  USA7
 
28. aprill
 
  Rootsi0
 
  USA16
 
 
  Tšehhoslovakkia0
 
 
 
 

Pronksmedali voor

muuda
 
Tšehhoslovakkia rahvusmeeskond

Lõpuks kohtusid omavahel USA-le kaotanud meeskonnad. Taas pääses Tšehhoslovakkia otse pronksimängu.

 
PoolfinaalPronksmedalimäng
 
      
 
28. aprill
 
 
  Rootsi4
 
29. aprill
 
  Šveits0
 
  Tšehhoslovakkia1
 
 
  Rootsi0
 
 
 
 

Medalivõitjad

muuda
Koht Meeskond Mängijad
   
Kanada
Väravavaht: Walter Byron

Mängijad: Robert Benson, Konrad Johannesson, Allan Woodman, Chris Fridfinnson, Frank Fredrickson, Magnus Goodman, Haldor Halderson
Treener: Gordon Sigurjonson

   
USA
Mängijad: Raymond Bonney, Anthony Conroy, Herbert Drury, Edward Fitzgerald, George Geran, Frank Goheen, Joseph McCormick, Lawrence McCormick, Frank Synott, Leon Tuck, Cyril Weidenborner
   
Tšehhoslovakkia
Väravavahid: Karel Wälzer, Jan Peka
Mängijad: Otakar Vindyš, Jan Palouš, Karel Hartmann, Josef Šroubek, Karel Pešek, Valentin Loos, Josef Loos, Karel Kotrba

Välislingid

muuda