Briti rahvuslik jäähokimeeskond sai kuldmedali võitmisega suure tunnustuse, millega tähistati rahvusvahelistel jäähokivõistlustel mitmeid esikohti. Suurbritannia tegi ajalugu kui esimene võistkond, kes võitis olümpia-, maailma- ja Euroopa (teise) meistritiitli ning esimene, kes võitis kõik kolm samal aastal. Nad olid esimene meeskond, kes pärast Kanada nelja järjestikust kuldmedalit takistas Kanadal jäähoki olümpiakulda võitmast.
Turniir algas neljas eelringi alagrupis; iga alagrupi kaks paremat pääsesid vaheringi. Seal selgusid finaalvoorus osalejad, kes võistlesid kahes alagrupis, kummaski neli võistkonda. Iga alagrupi kaks paremat pääsesid finaalvooru. Esimest korda ei tulnud olümpiavõitjaks mitte Kanada, vaid Suurbritannia, mis koosnes peamiselt Briti päritolu mängijatest, kes emigreerusid varakult Kanadasse.
Belgia meeskond oli turniiri vanim meeskond, keskmiselt 29 aastat ja 2 kuud. Saksamaa meeskond oli turniiri noorim meeskond, kes oli keskmiselt 23 aastat ja 1 kuud. Kuldmedalivõitjate Suurbritannia keskmine vanus oli 25 aastat ja 4 kuud. Turniiri keskmine vanus oli 25 aastat ja 2 kuud.