Gustav von Mengden
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2024) |
Vabahärra Gustav von Mengden (läti Gustavs fon Mengdens; 27. aprill (vkj 17. aprill) 1627 Riia – 26. detsember (vkj 16. detsember) 1688) oli vaimulik luuletaja, satiirik, helilooja, Rootsi armee kindralmajor, poliitik ja mõisnik.
Gustav von Mengden sündis Liivimaa aadlilipkonna ohvitseri ja Menģele (Altenwoga) vabahärra (1653[1]) Otto von Mengdeni (1596–1681) ja Igate, Ozolmuiža ja Sinole mõisa pärija Gerdruta von Roseni (1589–1651) pojana.
Ta õppis Tartus ja Leidenis (Gustavus a Meynden Livonia oriundus; immatrikuleeriti mais 1646[2]), oli Tartu õuekohtu assessor, Rootsi armee kindralmajor ja Liivimaa aadlilipkonna ooberst.[3] [4]
1653 kuni 1660 oli ta Liivimaa maamarssal, 1666. aastast Liivimaa maanõunik ja osales sama aasta 12. oktoobril Rootsi delegatsiooni koosseisus Kärde rahu jätkuna toimunud läbirääkimistel Venemaaga Pljussa jõe äärses mõisas. Rootsi poolelt osalesid seal veel komissarina Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa garnisonide ülemjuhataja Simon Grundel-Helmfelt, Eestimaa maanõunik Gustaf Clodt ja saatkonnasekretär Andreas Walwick ning Vene poolelt okolnitši Vassili Semjonovitš Volõnski, duuma aadlik Ivan Afanasjevitš Prontšištšev, Gerasim Semjonovitš Dohturov ja Jefim Rodionovitš Jurjev.[5] [6]
1679 tekkis Mengdenitel konflikt Staël von Holsteinide ja Ungern-Sternbergide suguvõsadega. Seetõttu toimunud duellil tulistas tema poeg Otto Reinhold von Mengden maha kindralmajor Jakob Staël von Holsteini [7] ja pärast mitmeid mõrvu elasid nad pojaga mõnda aega paguluses.
1686 lasi ta trükkida kaks enda kirjutatud koraalikogumikku.
Talle kuulusid Menģele (Altenwoga), Igate (Idsel), Ogre (Ogershof mit Osel und Helfreichshof), Ozolmuiža (Lappier), Sinole (Sinohlen), Galgauska (Golgowsky), Weissenhof, Mālmuiža (Mahlenhof), Karlsberg, Carnikava (Zarnikau), Abkunst, Kusa (Kussen) ja Lubeja (Lubey) mõis.[8]
Ta on maetud perekonnahauda Riia Toomkirikus.
Teosed
muuda- Der Verfolgete, Errettete und Lobsingende David, Das ist; Alle Psalmen Davids in Reimen gefasset, und auff denen, bey der Evangelischen Kirchen gebräuchlichen Melodeyen eingerichtet Durch Einen Christen, der sich in seinem Pathmo An Gott Ver-Miehtet., Riga: Bey Georg Matthias Nöllern, 1686, ESTER Digitaalselt
- Sonntages Gedancken eines Christen, so sich an Gott Ver-Miethet., Riga, 1686, ESTER libris.se Digitaalselt
Perekond
muuda1650 abiellus ta Ida-Preisimaalt pärit Barbara Finck von Finckensteiniga, kes oli Albrecht Christoph Finck von Finckensteini ja Hedwig Katharina von Halle tütar ning hilisema Preisi feldmarssali Albrecht Konrad Finck von Finckensteini (1660–1735) vanem poolõde. Abielust sündis 5 tütart ja 4 poega:
- Otto Reinhold von Mengden (surnud umbes 1687), Rootsi ooberstleitnant, kes lasi 1679 maha kindralmajor Jakob Staël von Holsteini ja suri järglasteta Kuramaal.
- Sophie Gerdruta von Mengden (maetud 1671), 1669. aastast Kalnamuiža, Roperbeķu ja Katvaru pärushärra rittmeister Otto von Mengdeni (maetud 1705) abikaasa, Ernst von Mengdeni (1593–1655) minia.
- Barbara von Mengden, 1674. aastast Saaremaa Jööri mõisniku Otto von Treydeni ja hiljem Rõuge kihelkonna Saaluse mõisniku ooberstleitnant Kasimir Heinrich von Glasenappi (1655–1710) abikaasa.
- Elisabeth Eleonore von Mengden, 1676. aastast Ageri mõisniku Georg von Albedylli (1650–1700) ja hiljem ooberst Per Silfversparre abikaasa.
- Regina Jakobina von Mengden, 1677. aastast Mihkli kihelkonna Koonga ja Kõima mõisniku ooberstleitnant Georg Leopold von Glasenappi (hukkus 1702 Hummuli lahingus) abikaasa.
- Hedvig Catharina von Mengden, 1679. aastast Suntaži mõisniku Gustav von Mecki (surnud 1689) ja hiljem kindralmajori ja vabahärra Krister Horni (surnud 1722) abikaasa.
- Magnus Gustav von Mengden (1663–1726), maamarssal 1710–1712, Sinole, Galgauska, Weissenhof-i, Mālmuiža ja Carnikava pärija, keisrinna Anna ja suurvürstinna Anna Leopoldovna õuedaami Juliane Mengdeni (1719–1787 Jērkules (Jerkull) muiža; ru) isa, müstiku ja kirjaniku Barbara Juliane von Krüdeneri (1764–1824) vanavanaisa.
- Albrecht von Mengden (1663–1720), maamarssal ja maanõunik 1710, Igate ja Helfreichshof-i pärija, Liivimaa õuekohtu presidendi Heinrich von Mengdeni (1701–1768) ja Venemaa Justiits- ja Kommertskolleegiumi presidendi Carl von Mengdeni (1706–1760) ja polkovnik Georg von Mengdeni (1709–1767) isa, krahv Ernst Burchard von Mengdeni (1738–1797) vanaisa.
- Karl Friedrich von Mengden (1666–1734), maanõunik, kindralleitnant, Ogre, Ozolmuiža, Kusa jt. pärija, Nissi kihelkonna Vardi mõisnik, Luunja ja Kullamaa mõisniku, Tartu komandandi, Maidla vabahärra Otto Reinhold Taube (1627–1689) väimees, Rootsi rüütelkonda 1731 immatrikuleeritud (Nr. 198) kindralmajori Karl Johann von Mengdeni (1702–1768) isa.
Esivanemad
muudaGustav von Mengdeni esivanemad | ||||
Vabahärra Gustav von Mengden (1627–1688) |
Vabahärra Otto von Mengden (1597–1681) |
Jürgen von Mengden | Ernst von Mengden | Ernst von Mengden |
... von Dumpian | ||||
... | ... | |||
... | ||||
Magdalene von Vietinghoff | Otto von Vietinghoff | Engelbrecht von Vietinghoff (suri 1542) | ||
Margarethe von Bremen | ||||
Sophia von Fircks | Marcus von Fircks | |||
Margarethe von Dönhoff | ||||
Gerdruta von Rosen (1589–1651) |
Jürgen von Rosen | Kersten von Rosen | Kersten von Rosen (suri 1535) | |
... | ||||
... von Uexküll | Peter von Uexküll | |||
Elisabeth von Rosen | ||||
Elisabeth von Grotthuss | Otto von Grotthuss (suri 1576) |
... | ||
... | ||||
Elisabeth von Ungern | Heinrich von Ungern | |||
Gertrude von Tiesenhausen |
Viited
muuda- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, lk. 182–183 (Nr.198)
- ↑ Heinrich Julius Bötführ "Die Livländer auf auswärtigen universitäten in vergangenen jahrhunderten. 1. serie: Prag. Köln, Erfurt...". Riia, 1884, lk. 166
- ↑ Mengden / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Livland, Teil 1.2, Görlitz 1935, lk. 1184–1185, lk. 1196
- ↑ Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 3 köide L-R, Mitau 1831, lk. 200–201
- ↑ Rootsi Riigiarhiiv: Diplomatica Muscovitica: Kommissarierna vid Pliusa Simon Grundel Helmfelt m.fl. Delegationen bestod även av Gustaf Clodt, Gustaf von Mengden och Andreas Walwick[alaline kõdulink]
- ↑ Плюсский дополнительный договор к Кардисскому миру (1666 г.) / Отношения между Шведским государством и Русским государством в ХIII-ХIХ вв. (1142–1874 гг.)
- ↑ Nr.39, 40. Herrn, Freyherrn und Grafen von Mengden, "Nordische Miscellaneen", 15–17, Lk.328
- ↑ Gustav von Mengden Baron Altenwoga[alaline kõdulink]
Kirjandus
muuda- Woldemar von Bock: 36 Choräle aus den Schriften des livländischen Landraths Gustav Freiherrn von Mengden Dorpat: E. J. Karow 1864, ESTER
- Agathon Hammarskjöld: Ätten von Mengden och Livland under svenska väldet. / Historisk tidskrift, Stockholm 1889, lk. 203–256
- Friedrich Gustav Bienemann noorem: Otto und Gustav Mengden in schwedischer Darstellung : eine Besprechung./ Rigaer Tageblatt, 1894, ESTER
- Jeannot Emil von Grotthuss: Das Baltische Dichterbuch 2. Aufl. Reval: Franz Kluge, 1895, lk. 435
- Otto und Gustav von Mengden : Freiherren von Altenwoga., Ost-Rundschau, Jg. 12, (1941) N. 8, S. 117–121, ISE
Välislingid
muuda- Gustav von Mengden EEVAs
- Pilt
- Von Mengden nr 198
- ID puudub veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
Eelnev Gustav Adolf Clodt von Jürgensburg |
Liivimaa maamarssal 1653–1660 |
Järgnev Gustav Carl von Wulffen |