Tartu õuekohus
Tartu õuekohus (rootsi keeles Dorpats hovrätt) oli Liivi-, Ingeri- ja Karjala kindralkubermangu kõrgeim kohtuorgan (õuekohus) Tartus.
Tartu õuekohus oli Rootsi suurvõimu ajastul 1630. aastal kuningas Gustav II Adolfi käsul avatud Rootsi Kuningriigi kolmas õuekohus Svea õuekohtu (1614) ja Soome Suurvürstkonna Turu õuekohtu (1623) järel, mis loodi Liivi-, Ingeri- ja Karjala kindralkuberner Johan Skytte juhtimisel toimunud ulatusliku kohtureformi tulemusena.
Esimese astme kohtuks oli maakohus (Tartus Tartu maakohus – Dorpats häradsrätt), mille apellatsiooniastmena toimis kuni 1639. aastani lossikohus (Tartus Tartu lossikohus), kuid olulisemates asjades toimis esimese astme kohtuna ka Tartu õuekohus. Tartu lossikohus teostas järelevalvet kohtuotsuste täitmise üle, kuid 1639. aastal lossikohus likvideeriti.
Õuekohus oli edasikaebeinstantsiks ka Tartu Ülikooli asutamisel 1632. aastal loodud Tartu ülikoolikohtule.[1]
Rootsi aegse Tartu õuekohtu koosseisu kuulusid kohtu eesistuja ehk president, selle asetäitja ehk asepresident, viis assessorit aadlike hulgast ja kuus õpetatud assessorit, õuekohtu kantselei koosseisus töötasid fiskaal, saksa ja rootsi sekretär ning kaks kirjutajat[2].
Hiljem loodi Rootsile kuulunud aladel veel Göta õuekohus (1634) Jönköpingis ja Vaasa õuekohus (1775) Vaasas. Õuekohtud olid Rootsis kõrgeimaks kohtuks kuni riigikohtu loomiseni 1789.
Põhjasõja ajal viidi Tartu õuekohus ohu kartuses 1702.–1703. aastal Riiga ja muutus Liivimaa õuekohtuks.
Kohtuliikmed
muudaPresidendid
muuda| Ametiaastad | Pilt | Nimi | Eluaastad | Märkused |
|---|---|---|---|---|
| 1631–.... | puudub | vabahärra Peder Eriksson Sparre | 1592–1647 | Göta õuekohtu president 1646–1647 |
| 1634–1642 |  |
Philipp von Scheiding | 1578–1646 | |
| 1646–1647 |  |
vabahärra Gabriel Gabrielsson Oxenstierna[3] | 1618–1647 | |
| 1647–1661 |  |
vabahärra Gustaf Nilsson Bielke | 1608–1661 | |
| 1661–1664 | puudub | Gustaf Johanson Rosenhane | 1619–1684 | |
| ....–1665 | puudub | Carl Mörner | 1605–1665 | Göta õuekohtu president 1662–1665 |
| 1664–1665 | puudub | vabahärra Johan Nilsson Gyllenstierna | 1617–1690 | Svea õuekohtu president 1668–1673 |
| 1665–... |  |
vabahärra Lars Claesson Fleming | 1621–1699 | |
| 1679–... |  |
krahv Pontus Fredrik De la Gardie | 1630–1692 | |
| 1695–1699 |  |
krahv Carl Bonde | 1648–1699[4] | |
| 1705–... | puudub | krahv Carl Gustaf Frölich | 1637–1714 |
Asepresidendid
muuda| Ametiaastad | Pilt | Nimi | Eluaastad | Märkused |
|---|---|---|---|---|
| 1630–1631 | puudub | Thomas von Ramm | surnud 1631 | |
| 1631–.... | puudub | Johann von Ulrich | 1572–1642 | |
| 1644–1648 | puudub | Engelbrecht von Mengden | 1587–1648 | |
| 1648–1649 |  |
Göran/Georg Stiernhielm[5][6] (sv) | 1598–1672 | |
| 1649–... | puudub | Wilhelm von Ulrich | 1604–1661 | |
| 1652–.... | puudub | Conrad von Wangersheim | 1619–1668 | |
| 1668–.... | puudub | Johan Christopher Scheiding | 1634–1685 | |
| 1669–.... | puudub | Axel von Rosen | 1624–1679 | |
| 1677–.... | puudub | Gerhard von Lode | maetud 1711 | |
| 1685–.... | puudub | Johannes Stiernstråle | 1607–1686 | |
| 1687–.... | puudub | Christoph von Stegelinge | 1607–1686 | |
| puudub | Kaspar von Ceumern | 1612–1692 | ||
| 1698–1704[7] | puudub | Justus von Palmenberg | surnud 1714 | |
| 1706–.... | puudub | Hinrich Witte von Schwanenberg | 1647–1710 |
Assessorid
muuda- Heinrich Hein (1590–1666)
- 1630 Johann Derenthal (1585–1630)
- 1630–1656[8] Georg Stiernhielm (1598–1672)
- Hieronymus von Birckholtz till Yllänne (u. 1595–1639)
- [9]Paul von Helmersen (1603–1657)
- Fabian von Plater (suri 1656)
- 1637, Johan Flygell (sünd. 1603)[10]
- 1644– : Lars Larsson Lilliefelt (surnud u. 1667)
- 1650– : Johannes Stiernstråle (1607–1686)
- Henrik Albedyl (1610–1677)
- Gustaf Carlhjelm (1657–1692)
- [11]Caspar von Ceumern (1669–1729)
- 1663– : Andreas Stiernhöök (1634–1686)
- Henrik Dinggrafwen (surn. 1686)[12]
- 1687– : David Cunitius, aadeldatult 1689 David Cunitz (1652–1689)
- 1687– : Johann Reinhold von Patkul (1660–1707)
- 1695– : Karl Lund
- 1695– : Johan Enanderhielm (1660–1732)
- 1695– : Isak Silfverstråle (1665–1716)
- Johann Heinrich von Ellswich
- Herman Georg Trautwetter
- u 1703 : Christian von Albin[13]
- 1704– : Otto Reinhold Strömfelt (1679–1746)
Sekretärid
muuda- Paul von Helmersen (1603–1656)
- 1655– : Johann von Helmersen (suri enne 1673)
- u 1663–u.1676: Johannes Carstens (1624–1679)
Ülemfiskaalid
muuda- u 1637 Valerius Transeus
Vaata ka
muuda- Tallinna linnusekohus – rootsiaegne riiklik üldkohus Tallinnas
Viited
muuda- ↑ "Tartu Maakohus: Kohtupidamine Tartus". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. aprill 2004. Vaadatud 6. aprillil 2010.
- ↑ Arvo Tering. Tartu ülikooli osa Eesti- ja Liivimaa haritlaskonna kujunemises XVII sajandil ja XVIII sajandi algul, "Keel ja Kirjandus" 1982, nr. 11, lk 592
- ↑ Fredrik Carl Boye af Gennäs: Riksdags-historien, ifrån 1627 til och med 1823. 2 deler, Stockholm 1825, lk 66–68
- ↑ Carl Bonde. Född:1648-10-11, Död:1699-12-16, sok.riksarkivet.se
- ↑ Göran Olofsson, adlad Stiernhielm, www.adelsvapen.com
- ↑ Raimo Raag. Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal, Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 82. Tallinn, Emakeele Selts, lk 57
- ↑ Anders Anton von Stiernman, Swea och Götha Höfdinga-Minne, Volume 2, s. 390, 1745
- ↑ Raimo Raag. Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal, Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 82. Tallinn, Emakeele Selts, lk 57
- ↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 121
- ↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor, Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 76
- ↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor, Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 44
- ↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor, Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 53
- ↑ Saaga TLA.31.1.15:12
Kirjandus
muuda- Walter von Koskull: Kungliga Dorpats hovrätt under stora nordiska kriget / Historisk tidskrift för Finland, 43 (1958) pp. 148
- Friedrich Konrad Gadebusch: Livländische Jahrbücher Dritter Theil von 1630 bis 1710, lk 8-9
- Arvo Tering: Über die Juristenausbildung der Mitglieder des Hofgerichts in Dorpat (Tartu) 1630–1710. – Tartu Ülikooli Toimetised. Vihik 868; Iz istorii juridicheskogo obrazovania v Estonii v XVII–XIX vv. Tartu 1989
- Pia Letto-Vanamo & Heikki Pihlajamäki: Funktionen des Livländischen Hofgerichts (1630–1710): Bericht über ein Forschungsprojekt, 129–146 in Jörn Eckert & Kjell Åke Modéer: Geschichte und Perspektive des Rechts im Ostseeraum (2002).
- " .... dass kein Theil mit Billigkeit zu klagen Ursache habe": Die schwedische Hof- und Untergerichtsreform der Jahre 1630/32 in Livland und das Schicksal der bäuerlichen Gerichtsbarkeit. Studien zur Alten Forschung, in Nils Jörn, Bernhard Diestelkamp & Kjell Åke Modéer, Integration durch Recht, Köln: Böhlau, 2003, 197–213.
- Ralph Tuchtenhagen: Tartu õuekohus Rootsi Läänemere-provintside poliitika koostisosana 1629–1710./ Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16./17. sajandil (2. osa). Koostanud Enn Küng Eesti Ajalooarhiivi toimetised. 12 (19), 2006, ISBN 9985858476 lk 363–395
- Ralph Tuchtenhagen: Das Dorpater Hofgericht als Bestandteil der schwedischen Politik gegenüber den Ostseeprovinzen 1629–1710. / Die baltischen Länder und der Norden : Festschrift für Helmut Piirimäe zum 75. Geburtstag. Nordistica Tartuensia. Tartu, 2005, 13, ISBN 9789949132089 lk 114–151 ELNETis