Heinrich Hein
Heinrich Hein (1590 Rostock – 1666) oli Liivimaa usu- ja õigusteadlane, korduvalt Tartu Ülikooli rektor.
Ta oli aastail 1632–1656 Tartu Ülikooli esimene õigusteaduse professor, Rooma ja Rootsi õiguste professor (u.j.d., see tähendab utriusque juris doctor — mõlema õiguse doktor)[1] ülikooli õigusteaduskonnas.
Samuti tegutses Hein Tartu õuekohtu assessorina. Sellekohane soovituskiri Rootsi kantslerilt Axel Oxenstiernalt Liivimaa kindralkubernerile Gabriel Bengtsson Oxenstiernale pärineb 12. veebruarist 1646.[2]
Hein oli roosiristlane ning seisis lähedal liikumise juhile Johann Valentin Andreaele, kellega ta oli kirjavahetuses. Tartuski püüdis ta rajada roosiristlaste ringi.[3]
Heinile kuulus Tartu-lähedane Taabri mõis (saksa keeles Anrepshof). 1646. aastal kinnitas Rootsi kuninganna Kristiina Heini õigusi tollele mõisale.
Tema pojad olid Fridericus Hein (immatrikuleeritud Tartu ülikooli 19. märtsil 1634) ja Henricus Hein (immatrikuleeritud 1. novembril 1641).
Viited
muuda- ↑ Leo Leesment, Õigusteaduse stuudiumist ülikooli algperioodil, TRÜ: Tartu Riiklik Ülikool: EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 33, 8 detsember 1978, lk 3
- ↑ http://www.riksarkivet.se/default.aspx?id=9699&refid=4095
- ↑ Paavo Matsin "Ühenda pea sabaga"[alaline kõdulink] Sirp, 26.10.2007
Kirjandus
muuda- Uku Masing "Roosiristlane Tartus", rmt: "Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohast", Tartu, 1993, lk 427–428
| Eelnev Andreas Virginius |
Academia Gustaviana rektor 1633–1634 |
Järgnev Johann Below |
| Eelnev Andreas Virginius |
Academia Gustaviana rektor 1639–1640 |
Järgnev Johann Below |
| Eelnev Andreas Virginius |
Academia Gustaviana rektor 1648–1649 |
Järgnev Salomon Matthiae (1649–1650) |
| Eelnev Johan Stiernstråle (1654–1655) |
Academia Gustaviana rektor 1655–1656 |
Järgnev – |