Heinrich Hein (1590 Rostock1666) oli Liivimaa usu- ja õigusteadlane, korduvalt Tartu Ülikooli rektor.

Ta oli aastail 16321656 Tartu Ülikooli esimene õigusteaduse professor, Rooma ja Rootsi õiguste professor (u.j.d., see tähendab utriusque juris doctor — mõlema õiguse doktor)[1] ülikooli õigusteaduskonnas.

Samuti tegutses Hein Tartu õuekohtu assessorina. Sellekohane soovituskiri Rootsi kantslerilt Axel Oxenstiernalt Liivimaa kindralkubernerile Gabriel Bengtsson Oxenstiernale pärineb 12. veebruarist 1646.[2]

Hein oli roosiristlane ning seisis lähedal liikumise juhile Johann Valentin Andreaele, kellega ta oli kirjavahetuses. Tartuski püüdis ta rajada roosiristlaste ringi.[3]

Heinile kuulus Tartu-lähedane Taabri mõis (saksa keeles Anrepshof). 1646. aastal kinnitas Rootsi kuninganna Kristiina Heini õigusi tollele mõisale.

Tema pojad olid Fridericus Hein (immatrikuleeritud Tartu ülikooli 19. märtsil 1634) ja Henricus Hein (immatrikuleeritud 1. novembril 1641).

Viited

muuda
  1. Leo Leesment, Õigusteaduse stuudiumist ülikooli algperioodil, TRÜ: Tartu Riiklik Ülikool: EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 33, 8 detsember 1978, lk 3
  2. http://www.riksarkivet.se/default.aspx?id=9699&refid=4095
  3. Paavo Matsin "Ühenda pea sabaga"[alaline kõdulink] Sirp, 26.10.2007

Kirjandus

muuda
  • Uku Masing "Roosiristlane Tartus", rmt: "Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohast", Tartu, 1993, lk 427–428
Eelnev
Andreas Virginius
Academia Gustaviana rektor
16331634
Järgnev
Johann Below
Eelnev
Andreas Virginius
Academia Gustaviana rektor
16391640
Järgnev
Johann Below
Eelnev
Andreas Virginius
Academia Gustaviana rektor
16481649
Järgnev
Salomon Matthiae (1649–1650)
Eelnev
Johan Stiernstråle (1654–1655)
Academia Gustaviana rektor
16551656
Järgnev