Heinrich Hein

Heinrich Hein (1590 Rostock – 1666) oli Liivimaa usu- ja õigusteadlane, korduvalt Tartu Ülikooli rektor.

Ta oli aastail 1632–1656 Tartu Ülikooli esimene õigusteaduse professor, Taabri mõisnik.

Samuti tegutses Hein Tartu õuekohtu assessorina. Sellekohane soovituskiri Rootsi kantslerilt Axel Oxenstiernalt Liivimaa kindralkubernerile Gabriel Bengtsson Oxenstiernale pärineb 12. veebruarist 1646.^[1]

Hein oli roosiristlane ning seisis lähedal liikumise juhile Johann Valentin Andreaele, kellega ta oli kirjavahetuses. Tartuski püüdis ta rajada roosiristlaste ringi.^[2]

Heinile kuulus Tartu-lähedane Taabri mõis (saksa keeles Anrepshof). 1646. aastal kinnitas Rootsi kuninganna Kristiina Heini õigusi tollele mõisale.

Tema pojad olid Fridericus Hein (immatrikuleeritud Tartu ülikooli 19. märtsil 1634) ja Henricus Hein (immatrikuleeritud 1. novembril 1641).

Viited Redigeeri

↑ http://www.riksarkivet.se/default.aspx?id=9699&refid=4095
↑ Paavo Matsin "Ühenda pea sabaga"^{[alaline kõdulink]} Sirp, 26.10.2007

Kirjandus Redigeeri

Uku Masing "Roosiristlane Tartus", rmt: "Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohast", Tartu, 1993, lk 427–428

Eelnev Andreas Virginius	Academia Gustaviana rektor 1633–1634	Järgnev Johann Below
Eelnev Andreas Virginius	Academia Gustaviana rektor 1639–1640	Järgnev Johann Below
Eelnev Andreas Virginius	Academia Gustaviana rektor 1648–1649	Järgnev Salomon Matthiae (1649–1650)
Eelnev Johan Stiernstråle (1654–1655)	Academia Gustaviana rektor 1655–1656	Järgnev –

[1] ttp://www.riksarkivet.se/default.aspx?id=9699&refid=4095

[2] Paavo Matsin "Ühenda pea sabaga"^{[alaline kõdulink]} Sirp, 26.10.2007

[1]

[2]