Taabri mõis

Taabri mõis oli riigimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.

Tõenäoliselt sai mõis oma saksakeelse nime Anrepshof Anrepi suguvõsa järgi. Ent puuduvad teated selle kohta, et mõis oleks olnud nende valduses Poola valitsuse ajal.

Aastal 1637 oli Taabri mõis major Nils Dubleri omanduses. Ta sai selle kuninga käest autasuks.

Aastal 1646 kinnitas Rootsi kuninganna Kristiina Heinrich Heini nõudlust mõisale. Hein oli õuekohtu assessor ja Tartu ülikooli professor; tal oli õigusteaduse doktori kraad. Tema tütar Elisabeth Hein (lesena von Eeck) abiellus teist korda Tallinna kaupmehe Andreas Stempeliga, 1674 kinnitati tema omandiõigust mõisale ja mõis kuulus talle veel 1682.

Mõisate reduktsiooni käigus mõis võõrandati ja see läks riigi omandusse.

Kirjandus

• Hagemeister, Heinrich von; F. von Buxhovden (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk-d 12–13.
• Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 57 [1].
• Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 443 [2].
• Uustalu, Märt. Taabri mõisa ajaloost. − Tartu Valla Kuukiri. Nr 214. Veebruar 2016, lk 14-15.[3]
• Uustalu, Märt. Taabri mõisa ajaloost II. − Tartu Valla Kuukiri. Nr 216. Aprill 2016, lk 18-19.[4]
• Uustalu, Märt. Taabri mõisa ajaloost III. − Tartu Valla Kuukiri. Nr 221. Oktoober 2016, lk 14-15.[5]