Johan Stiernstråle

Tartu Ülikooli professor

Johan Stiernstråle (varem Johan Eriksson, ka Johannes Erici[1]) (1607 Strängnäs Södermanland − 22. detsember 1686) oli Rootsi õpetlane ja mõisaomanik Liivimaal, Tartu ülikooli professor.

Sternstrahli suguvõsa aadlivapp

Elulugu

muuda

Johan Eriksson sündis Strängnäsi linnakodaniku Erik Johannsoni pojana; tema ema nimi ei ole teada. 1636. aastal immatrikuleeriti ta Uppsala ja samal aastal ka Tartus Academia Gustavianai üliõpilaseks. Tartus kaitses ta kahe aasta pärast filosoofiamagistri kraadi. 1641. aastal valiti astronoomia- ja füüsikaprofessoriks. 1650. aastal sai temast Tartu õuekohtu assessor. Valiti veel samal aastal Academia Gustavianas õigusteaduse erakorraliseks professoriks.

1652. aastal aadeldas kuninganna Kristiina tema ja ta sai perekonnanime Stiernstråle, mis mugandus Liivimaal tema järeltulijate puhul Sternstrahleks. Rootsi rüütelkonda introdutseeriti suguvõsa 1654. aastal, nr 573 all.

1653. aastal nimetati ta Ingerimaa kubermangu Koporje lääni kreisifoogtiks; samale ametikohale nimetati uuesti 1666. aastal. Ta valiti 1654. aastal Tartu ülikooli õigusteaduse korraliseks professoriks. Jama ja Ivangorodi lääni kreisifoogtiks nimetati 1667. aastal. 1675. aastal sai temast Tartu õuekohtu viitsepresident. Teda peeti õpetatud meheks, temalt ilmus 172 teadustööd.[2]

Mõisavaldused

muuda

1662. aastal läänistas kuninganna Hedwig Eleonora talle Tartu lähedal väikese Kirjutajamõisa (Kirritoja), mis jäi pärusvaldusena tema perekonnale kuni reduktsioonini; hiljem oli see Sternstrahlede rendivaldus.[3] Ka sai ta sellel lisaks Galgauska mõisa omanikuks.[4] 1675. aastal pantis ta Gerttenitelt Kärkna mõisa (Falkenau), mis oli tema valduses 1682. aastal.[5] 1712. aastal jäeti see pandimõis perekonna valdusse.[6]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, lk. 514-520
  2. Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. VII kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1932, lk 691 [1].
  3. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 57 [2].
  4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 244.
  5. Stryk 1877, lk 64 [3].
  6. EAA, f. 2057, n. 1, s. 110, L 42p.

Kirjandus

muuda
  • Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. VII kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1932. Lk 691 [4].