Roosiristlased

Roosiristlased on erinevate vaimsete kogukondade tähistus. Need on nime saanud legendaarse või kirjandusliku tegelase Christian Rosencreutzi järgi. Roosiristlased tegelesid tänapäeval gnostilisteks nimetatud salaõpetuste (hermetism, manihheism, kabala) uurimisega.

Roosiristlaste alusmanifestid on Saksamaal avaldatud "Fama Fraternitatis" 1614 ja "Confessio Fraternitatis"1615. Manifestid ilmusid ajal, mil loodusteaduslik-tehnilise teaduse valdamine viis võõrdumiseni kristlikust kultuurist. Nende tekstide eesmärk oli sellele arengule vastu seista, religiooni reformimise kaudu.

Rohkem kui 140 aastat pärast manifestide avaldamist asutati 1760. aasta paiku esimene roosiristlaste salaühing vabamüürluse kontekstis. Oma müstilise irratsionalismi ja illuminismi vormiga moodustas see vastukaalu valgustusajastu arukatele, ratsionaalsetele ja modernistlikele jõududele. Ordu saavutas Preisimaal lühikeseks ajaks mõju kuningas Friedrich Wilhelm II ajal. Seltsi tegevus lõppes 1787. aastal ja sellesse kuulumine muudeti 1788. aasta usuediktiga karistatavaks süüteoks.

Välislingid

• KURMO KONSA, Roosiristlaste imaginaarne revolutsioon Sirp, 20.10.2017