Engelbrecht von Mengden
Engelbrecht von Mengden (1587 – juuli 1648 Tartu) oli baltisaksa päritolu Rootsi provintsiaalpoliitik.
Baltisaksa ajaloolane Ernst Seraphim on Engelbrecht von Mengdeni ja tema sugulase Otto von Mengdeni (1597–1681) mõju Liivimaa aadli huvide kaitsmisel nii suureks pidanud, et on kutsunud 17. sajandi teist kolmandikku von Mengdenite perioodiks.
Päritolu ja õpingud
muudaMengden sündis Liivimaa Menģele (Altenwoga) mõisniku Fromhold Mengdeni (surnud 1603 Tallinnas) ja Dēvene (Dewen) mõisast pärit Margarethe Tisenhuseni pojana.[1] Isa surma järel asus elama Kuramaale ning peagi suundus õppima Saksamaa ülikoolidesse (täpsemad andmed puuduvad).
Karjäär Kuramaal
muudaÜlikooliõpingute järel naasis Mengden Kuramaale.
Vendade von Noldede afäär
muudaTa oli 1615. aastal vendade Gotthard ja Magnus von Nolde kaaskonnas, kui nood peatusid Jelgavas, olles teel Riiga, kus nad pidid kuninglike komissaridena vahendama läbirääkimisi jesuiitide ja linna vahel. Ööl vastu 11. augustit rünnati Jelgavas maja, kus saadikud peatusid, ning Nolded tiriti lossiväljakule, kus nad hellebardidega surnuks torgati. Mengdenil õnnestus põgeneda, väidetavalt tänu Kuramaa hertsogi õukondlaste Karl Lokowini ja Johann Linstow' sekkumisele.
Aprillis 1617 nimetas Aizputes viibinud kuninglik komisjon ta Piltene kreisi maanotariks ning temast sai seitsmest maanõunikust koosneva kolleegiumi hääleõiguslik liige. 1628. aasta veebruaris pani ta ameti maha ning suundus peatselt pärast seda Liivimaale, et astuda Rootsi riigi teenistusse.
Karjäär Liivimaal
muudaAlates 1490. aastast Mengdenite pärusmõisaks olnud Meņģele mõis (Altenwoga) oli läinud Rootsi riigi valdusse, kuna mõisa pärija elas vaenulikul maal. 1626. aastal oli Gustav II Adolf läänistanud mõisa ooberst Anton Jörgenreichile. Liivimaale saabunud Engelbrecht von Mengden püüdis pärusmõisa tagasi endale saada, ning külastas sel eesmärgil 1631. aasta kevadel Pommerimaal Kamień Pomorskis viibinud kuningat, kaasas soovituskiri Johan Skyttelt. Skytte kiitis kirjas Mengdeni erudeeritust ja osavust, ning nimetas teda koguni "Liivimaa aadli kauneimaks õieks" (flos et decus totius nobilitatis Livonicae). Mengden kinnitas kuningale, et kuigi teeninud Poola kuningat ja Kuramaa hertsogit, ei ole ta kunagi olnud Rootsi riigi vaenlane. Gustav II Adolf näib olevat suhtunud Mengdenisse heatahtlikkusega, mida kinnitab Skyttele saadetud korraldus uurida Mengdeni nõude õiguspärasust ja vastavalt edasi talitada. Ooberst Jörgenreich loomulikult keeldus mõisa vabatahtlikult loovutamast ning Mengden sai 13. juunil 1636 asenduseks Jäärja mõisa Pärnumaal. Alles 1661. aastal, kui Jörgenreich oli surnud meessoost pärijateta, läks mõis Engelbrecht von Mengdeni poja Konrad Dietrich von Mengdeni kätte.
Liivimaa kubermanguvalitsuse 1632. ja 1633. aasta arveraamatus on Engelbrecht von Mengden märgitud maakohtut personali hulka, ning tema aastapalgaks on toodud 550 riigitaalrit. 1634–1637 ei ole Engelbrecht von Mengdenit mainitud aga mitte üheski riigiametis. 10. jaanuaril 1638 nimetati ta sõjakomissariks, aastapalgaga 600 riigitaalrit ning kaks aastat hiljem juba sõjanõunikuks.
1643. aastal oli ta Liivimaa maamarssal, aastatel 1646−1650 Liivimaa maanõunik ja 1644. aastast Tartu õuekohtu asepresident.
Liivimaa maaõigus
muudaEngelbrecht von Mengden koostas 1643. aastal ka Liivimaa maaõiguse kava "Landrecht des Fürstenthums Liefland". See esitati Rootsi kuninganna Kristiinale, kuid jäeti kinnitamata.
Mõisavaldused
muudaEngelbrecht von Mengdenile kuulusid Jäärja mõis Liivimaa Eesti alal ja Lavoja mõis Ingerimaa kubermangus.
Perekond
muuda3. mail 1620 abiellus ta Laatre mõisast pärit Margaretha Taubega, kellega ta sai kolm last:[1]
- Conrad Dietrich von Mengden (1621–1677), Menģele (Altenwoga) ja Jäärja mõisnik
- Fromhold Johann von Mengden (1626–1664), Lavoja mõisnik
- Emerentia Veronika von Mengden (1631–1676), abiellus 1652 Kostivere ja Udeva mõisaomaniku, ning meeskohtuniku Ewold Hastferiga (surn. 1678), krahv Jacob Johann Hastferi ema[2]
Tema vanaonu pojapoeg, aadlilipkonna ooberst Otto von Mengden (1597–1681) sai 12. juuli 1653 Menģele (Altenwoga) vabahärraks, ning viimase pojapoeg, kammerhärra ja ihukaitserügemendi rittmeister Carl Johan von Mengden (1702–1763) immatrikuleeriti 1731 Rootsi rüütelkonda.[3]
Esivanemad
muuda| Engelbrecht von Mengdeni esivanemad | ||||
| Liivimaa maamarssal Engelbrecht von Mengden (1587–1648) Jäärja mõisnik |
Fromhold von Mengden (suri 1603) Meņģele ja Ogre mõisnik |
Riia peapiiskopi nõunik Engelbrecht von Mengden |
Ernst von Mengden | Engelbrecht von Mengden Ķipēni mõisnik |
| Dorothea von Hastfer | ||||
| Anna von Tiesenhausen | Christopher von Tiesenhausen (suri enne 1522) Vietalva ja Odziena mõisnik | |||
| Anna von Taube | ||||
| Margarethe von der Borch | Orduvasall Simon von der Borch (suri u. 1534) |
... | ||
| ... | ||||
| ... | ... | |||
| ... | ||||
| Margaretha von Tiesenhausen | Rembert von Tiesenhausen (suri enne 1586) Devēne mõisnik |
Engelbrecht von Tiesenhausen (suri enne 1548) Devēne mõisnik |
Reinhold von Tiesenhausen (suri enne 1527) Jumurda mõisnik | |
| Anna von Ungern | ||||
| Maria von Kalff | Dietrich von Kalff | |||
| Margaretha von Ungern | ||||
| Barbara von Völckersahm | Riia peapiiskopkonna meeskohtunik Dietrich von Völckersahm (suri enne 1583) Veļķi mõisnik |
Henricus Volkersheim | ||
| ... | ||||
| Margaretha von Buttler | ... | |||
| ... | ||||
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Mengdenid: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Livland, Teil 1.2, Görlitz 1935, lk. 1194
- ↑ Hastferid: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1, Görlitz, 1930, lk.100-101
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, lk. 182-183 (Nr.198)
Välislingid
muuda- Ilmar Tammisto, Otto ja Engelbrecht von Mengden Rootsi riigi teenistuses 1630.–1640. aastatel, TUNA 3 / 2018, lk 20–31