Smiltene kihelkond
Smiltene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Smilten, läti keeles Smiltenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
.jpg)
Ajalugu muuda
Smiltene kihelkond tekkis ilmselt juba XIII sajandil. Allikais on seda esmamainitud 1430. aastal.[1] Aastal 1613 ühendati see ajutiselt Trikāta kihelkonnaga,[2] seejärel allus kihelkond lühikest aega (aastani 1648) Rauna kihelkonnale; sealsed pastorid olid ametlikult Rauna kihelkonna abiõpetajad.[3] Kihelkond kuulus kuni 1783. aastani Võnnu kreisi. Venemaa keisrinna Katariina II otsusega 3. juulil 1783. aastal moodustati Riia ja Võnnu kreisi osadest Riia asehaldurkonna Valga kreis, mille koosseisu kihelkond liideti. Pärast asehalduskorra kaotamist kuulus kihelkond 1796−1888 Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu, seejärel taas Valga kreisi.
Smiltene kihelkonna mõisad muuda
- Bānūži (Bahnus) rüütlimõis
- Biksēja (Wilkenpahlen) rüütlimõis
- Blome (Blumenhof, varem Stammer) riigimõis
- Cērtene (Zehrten) rüütlimõis
- Ikšele (Uexküllshof, varem Ninigal ja Ninigallshof) rüütlimõis
- Jaunbilska (Neu-Bilskenhof) rüütlimõis
- Pāpiņase (Papenhof) rüütlimõis
- Rauda (Raudenhof) rüütlimõis
- Smiltene (Smilten Pastorat) kirikumõis
- Smiltene (Schloß Smilten) rüütlimõis
- Zeltiņi (Selting) rüütlimõis
- Vecbilska (Alt-Bilskenhof) rüütlimõis
-
Cērtene mõis 1795. aastal. Johann Christoph Brotze kogust
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln - Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 602.
- ↑ Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 543.
- ↑ "Draudzes vēsture". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. september 2017. Vaadatud 19. augustil 2018.
Kirjandus muuda
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 375.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 160–162.
- von Hagemeister, Heinrich (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volumes 1. Riga: Eduard Frantzen. Lk 274–281.