Bānūži mõis

 See artikkel on Smiltene kihelkonna mõisast; Skujene kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Bānūži mõis (Skujene kihelkond).

Bānūži mõis (saksa keeles Bahnus, läti keeles Bānūžu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Smiltene piirkonnas Bilska vallas.

Bānūži mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 70

Ajalugu muuda

Smiltene staarost Alexander Schwab andis aadlik Adam Grochowskyle kasutamiseks ja elupaigaks viis linnusele kuulunud valdust: Raude, Gowal, Spretz, Mirin, Papin ja Bahnhusin. Sigismund III kinkis need alad aastal 1618 talle ka pärisvalduseks. Sellest alast kujunesidki Rauda, Bānūži ja Pāpiņase mõis.

Mõis eraldati Rauda mõisast, kui sellele kuulunud Bahnhusini talu ostis leitnant von Tiesenhusen. Aastal 1794 pantis ta selle 5 200 taalri eest Justus Christian Knochele. Aastal 1861 loovutas Jacob Anton Treu pandiõigused 28 500 rubla eest mitteaadlikust Smiltene mõisavalitsejale Johann Gottlieb Behrensile, aastal 1880 sai viimane ka mõisa pärisomanikuks.[1]

Aastal 1892 tapeti Johann Gottlieb Behrens röövi käigus. Ta suri järglasteta.[2]1892. ja 1909. aastal on omanikuna mainitud Ēvele pastoriprouat Emma Bosset (sündinud Preussfreund) (1834−1912).

Mõisa suurus muuda

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 5/8 adramaad, sellele allus 16 mees- ja 21 naishinge.[3]

Aastal 1688 oli mõisa suurus (koos Rauda mõisaga) üks adramaa, ka aastal 1734 kuulus mõisadele üks adramaa. Aastal 1758 kuulus mõisale 5/8 adramaad, aastal 1823 oli adramaid 17/20.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 13/20, aastal 1881 oli neid aga 1 ja 33/80, lisaks allus mõisale 62/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]

Agraarreformi ajal oli mõisa pindala 275 hektarit.[6]

Viited muuda

  1. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus'schen Buchdruckerei, 1885, lk 405-406.
  2. Eesti Postimees, 17. september 1894, Suur mõrtsuka-protsess Riias
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 275.
  4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 274.
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 401.
  6. Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2402. sleja.

Kirjandus muuda

  • Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 126.