Ava peamenüü
Smiltene mõisa peahoone (2002)
Smiltene mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904).

Smiltene mõis (saksa keeles Schloß Smilten, läti keeles Smiltenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas. Praegu asub Lätis Smiltene piirkonnas Smiltene vallas Kalnamuiža asulas, osaliselt ka Smiltene linnas.

AjaluguRedigeeri

Mõis kujunes ajaloolise Smiltene lossi asemele. Põhjasõja käigus vallutasid Vene väed linnuse ja lõhkusid rootslaste remonditu ning hävitasid ka selle juures asunud asula. Rüüstatud ja mahajäetud linnust enam ei taastatud, lossi ümber asuvad maad kuulusid riigile, moodustades riigimõisa. Aastal 1730 püstitati lossivaremete juurde mõisa puidust häärber.

Aastal 1759 andis vene keisrinna Jelizaveta I Liivimaa kindralkubernerile krahv George Brownele Smiltenest 20 ha maad rendile ja keisrinna Katariina II lisas 1780 ümbruskonnast veel 10 ha. Tema rajas ka tänapäevase Smiltene mõisa peahoone. Seejärel rentisid ligi 100 aastat mõisa Riiast pärit Bandau suguvõsa kaupmehed.

XIX sajandil ehitati linnuse kaitsemüüri sisse mõisale kuuluvad elu- ja majandushooned. Aastal 1893 sai mõisa omanikuks hiilguslik vürst Paul von Lieven, kes lasi osa mõisa maadest elamukruntideks tükeldada. Ka lasi ta mõisa ja Smiltene linna tarvis ehitada haigla, rajas mõisa juurde Baltimaade esimese hüdroelektrijaama, Ainaži-Valmiera-Smiltene kitsarööpmelise raudtee ja saekaatri.[1]

Aastal 1919 sai mõisa uueks omanikuks Läti Põllumajandusministeerium. Aastal 1922 rajati Smiltene mõisa peahoonesse piimanduskool, millest hiljem kasvas välja sovhoostehnikum, selle ümber kujunenud Kalnamuiža külast kujunes aga selle keskasula.[2] Aastast 1990 kannab kool nime Smiltene tehnikum.[3]

MõisaansambelRedigeeri

Mõisa hooned järgivad veel XVIII sajandist pärinevat jaotust. Hooned paiknevad Abulsi jõe oru nõlvadel, paiknedes kahe osana. Ühe osa sellest moodustab esinduskompleks, kuhu kuuluvad häärber, ait ja veel mõned hooned. Teine osa hoonetest asub piiskopilinnuse varemete vahel ja oli mõeldud tootmiskompleksiks, seal asuvad laudad ja mõisateenijate majad. Abulsi orus asub tiik, mille juures seisis varem vesiveski-jõujaam, mis on nüüdseks aga varemetes. XVIII sajandi teisel poolel rajati mõisa juurde ka vabakujundusega ja romantismist mõjustatud park.[4]

Mõisa suurusRedigeeri

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 35 adramaad, sellele allus 1253 mees- ja 1505 naishinge.[5]

Aastal 1920 mõis likvideeriti, sel hetkel kuulus sellele 2840 hektarit maad.[6]

KarjamõisadRedigeeri

Mõisa koosseisus oli aastal 1816 mitu karjamõisa: Grothus, Johansshof, Neu-Smilten, Ruhsul, Lembe, Rausenhof, Schöning ja Pelnanz.

ViitedRedigeeri

  1. Smiltenes novads
  2. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  3. zudusilatvija.lv
  4. zudusilatvija.lv
  5. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 274.
  6. Latviešu konversācijas vārdnīca. XX. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 39 545. sleja.

KirjandusRedigeeri

  • Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 85.