Cērtene mõis
Cērtene mõis (saksa keeles Zehrten, läti keeles Cērtenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Smiltene piirkonnas Branti vallas Vidzemes.
Ajalugu
muudaSee mõis kujunes mitmest erineva ajalooga maatükist. Riia peapiiskop Henning Scharpenberg läänistas aastal 1438 Smiltene piirkonnas Heinrich Walnusele või Walmesele kuus adramaad maad. Aastal 1476 müüs tema nõbu Nicolaus selle ala Johann Ninigalile. Tolle tütar Magarethe viis mõisa abielu teel Detlov von Grothuseni valdusse. Edasi päris mõisa nende poeg Wilhelm Christoph Grothusen, kellele kuulus ka Smiltene lähistel teine mõis (Abel). Aastal 1595 müüs ta oma valduse 12 000 Riia marga eest Heinrich Rosenile.[1]
Tolle esiisa Diedrich Rosen ostis aastal 1540 Heinrich Blombergilt Cērtene ehk siis osa sellenimelisest mõisast. Veel varem oli see maa kuulunud Johann Gerstenile.[2]
Veel ühe selle valduste osaks saanud maatüki ostis aastal 1595 Bartholomäus Patkull 12 000 marga eest Anton Ramelbergilt, müües aastal 1597 selle 14 000 marga eest edasi. Aastal 1670 sai nende valduste omanikuks George von Rosen, kes selle järgmisel aastal 3500 taalri eest Swante Bannerile müüs. Edasi kujunes Cērtene mõisast Ikšele mõisaga ühtne valdus.[3]
Need mõisad päris krahv Moritz Wellingk, kes need siis 4000 taalri eest Johann Westhosile pantis. Aastal 1724 müüs ta mõisad 2000 taalri eest pandiomaniku tütre praostiproua Dietzi vahendusel Christian Gottfried Matthesiusele, kelle tütar oli abielus kapten von Pahleniga. Hiljem päris mõisa tema tütrepoeg Christian Gottfried von Pahlen.[4]
Aastal 1802 vahetas ta Cērtene ja Ikšele mõisad ning Zeltiņi mõisa pandiõigused 59 000 taalri eest major Bernhard Ernst von Bergiga Palsmane mõisa ja Vizla mõisa vastu. Aastal 1805 ostis need 48 000 taalri eest Carl Woldemar Budberg, kes need aastal 1807 müüs 50 000 taalri eest Heinrich Philipp Hyronimusele. Aastal 1808 olid need taas major von Bergi omandis, kes need siis aastal 1809 George Reinhold von Lestenile pantis. Edasi omandas need 27 065 taalri ja 30 kopika eest Georg von Tiesenhausen, kes andis need aastal 1827 oma emale Charlotte Helene von Tiesenhausenile. Aastal 1830 pantis see Zeltiņi mõisa 5400 rubla eest Magnus Dorfeile. Cērtene ja Ikšele pantis ta 37 000 hõberubla eest aastal 1836 Johann Samuel Bandaule. See loovutas mõisa pandiõigused juulis 1844 sama summa eest Burchardt von Lantingule, kes sama aasta augustis ka mõisate pärisomanikuks sai. Aastal 1855 pantis too mõisad 40 000 hõberubla eest taas Johann Samuel Bandaule, aastal 1867 müüs ta aga need mõisad Johann Samuelile sama summa eest lõplikult maha. Aastal 1870 päris mõisa Johann Samueli lesk Emily Constantia, kes loovutas need siis eluaegse elamisõiguse ja ülalpidamise eest Smiltene mõisale.[5]
Mõisa suurus
muudaBienenstammi andmetel oli Ikšele mõisa ja Cērtene mõisa kogusuurus 1816. aastal seitse adramaad, neile allusid 185 mees- ja 220 naishinge.[6]
Aastal 1688 oli mõisa suurus (koos Zeltiņi mõisaga ja Ikšele mõisaga) 6 ja 5/8 adramaad, aastal 1734 kuulus mõisatele 5 ja 1/8 adramaad. Aastail 1758 oli mõisate pindala kaheksa adramaad, aastal 1823 aga 6 ja 7/17 adramaad.[7] Aastal 1832 oli mõisatel adramaid 6 ja 7/19. Aastal 1881 kuulus Cērtene ja Ikšele mõisatele 2 ja 34/80adramaad, lisaks allus mõisatele 6 ja 2/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[8]
1920. aasta agraarreformi eel kuulus Cērtene mõisale 565 hektarit maad.[9]
Viited
muuda- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 408.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, lk 279.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 408-409.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, lk 280.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 409-410.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 275.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 274.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 401.
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīca. XX. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 39 545. sleja.