Vikipeedia

Smiltene Maarja kirik

Smiltene Maarja kirik on luteri kirik Lätis Smiltenes. See on Smiltene kihelkonnakirik. Hoone asub aadressil Baznīcas laukums (Kirikuväljak) 1.[1]

Smiltene Maarja kirik
Smiltene Maarja kirik
Riik Läti
Asukoht Smiltene
Ehituse algus 1847
Ehituse lõpp 1859
Esmamainimine 1370
Koordinaadid 57° 25′ 25″ N, 25° 54′ 18″ E

Esimene kirik rajati Smiltenesse piiskopilinnuse juurde aastal 1370. Kuna see pühitseti sisse maarjapäeval, hakkas see kandma Maarja nime. Kuigi kiriku asukoht on vahepeal muutunud, on see toonase nime siiski säilitanud.

Esimesed kirjalikud teated sealse koguduse kohta pärinevad aastast 1430. Viimased teated linnuse juures asunud puidust kirikuhoone kohta pärinevad aastast 1530. Luteri kiriku kohta Smiltenes pärinevad esimesed teated aastast 1529.[2]

Aastast 1583 on teada esimene sealse koguduse õpetaja preester Andrejs Kurgeriuss. Aastal 1613 ehitati sealne kirik ümber, samast aastast allus kirik Rauna kihelkonnale ja sealsed vaimulikud olid Rauna kihelkonna abiõpetajad. Aastast 1631 on teada esimene sealne luteri vaimulik Georg Grave.

Mõnda aega oli sealse koguduse õpetaja Svante Gustav Dietz, kes tõlkis läti keelde ligi 200 kirikulaulu ja andis (koos Füreckeri ja Bienemanniga) välja Vidzeme esimese lätikeelse kirikulaulude raamatu. Ka alustas ta sealse kirikuraamatu pidamist, mis on vanim säilinud kirikuraamat Lätis.[3]

Põhjasõja ajal rüüstasid vene väed 9. augustil 1702 Smiltenet. Kirikukella viisid nad sõjasaagina Pihkvasse.

Järgmise õpetaja Harnacki ajal asutati kiriku juurde vaestemaja. Hoone kuulus kirikule, aga seal elavad vaesed said ülalpidamise Smiltene mõisalt.

11. mail 1745 sai sealseks kirikuõpetajaks varem Ēvele kiriku juures töötanud Jakob Lange. Smiltenes koostas ta esimesed saksa-läti ja läti-saksa sõnaraamatud.[4] Lange järel sai õpetajaks tolle tütrega abiellunud Ernest Gottfried Hasenstein, kes ehitas vana kiriku ümber ilma tornita kivihooneks.

Eduard Kügeler alustas 1847. aastal praeguse kirikuhoone ehitamist ja see valmis aastal 1859, mil õpetajaks oli Johann Heinrich Guleke. Ehitus maksis 13 192 rubla. Kirik on ristikujulise põhiplaaniga. Smiltene mõisa omanikud Bandaud andsid kirikule altarimaali, kirikutornis asuva kella annetas Volmari Püha Siimoni kirik, oreli kinkis kirikule Riia kalvinistide kogudus. Kirikut ehitas meister Mārcis Sārums.[5]

1877. aastal sai sealseks kirikuõpetajaks esimest korda lätlane Kārlis Kundziņš.[6] Läti iseseisvumise järel annetas riigi president Kārlis Ulmanis kiriku tornikella.[7] Kundziņši järel sai õpetajaks tolle lapselapsega abielus olnud Ernests Kronbergs, kes hukkus teise maailmasõja ajal Punaarmee pealetungi käigus.

Läti ärkamisajal peeti kirikus Atmoda kirikulaulude kontsert, mille käigus pühitseti ka praegune Läti riigilipp. Lisaks peeti seal veel kaks laulva revolutsiooni kontserti.

Viited muuda

  1. ↑ LELB
  2. ↑ Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 549
  3. ↑ Latviešu rakstniecība biogrāfijās (otrais izd.). LU Literatūras, folkloras un mākslas institūts. 2003. 144.—145. lk. ISBN 9984-698-48-3.
  4. ↑ Latviešu konversācijas vārdnīca. X. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 19976–19977. sleja.
  5. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. september 2017. Vaadatud 20. augustil 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. ↑ Teodors Zeiferts. Latviešu rakstniecības vēsture. - 1930. - 2.sēj. - 159.lk.
  7. ↑ http://www.zudusilatvija.lv/objects/object/587/

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Smiltene_Maarja_kirik&oldid=6220840"