Vikipeedia

Läti lipp

Läti lipp on Läti Vabariigi riigilipp ja lätlaste rahvuslipp.

Läti lipp

Riigilipu välimus muuda

Lipu laiuse ja kõrguse suhe on 2:1, lipu punase, valge ja punase triibu laiuse suhe on 2:1:2.[1] Punase värvi kood Pantone värviskaalal on PANTONE 201C ja valge värvi kood PANTONE White.[2]

Ajalugu muuda

Riimkroonika lipp muuda

13. sajandi lõpus kirjutatud keskülemsaksakeelne Liivimaa vanem riimkroonika mainib ühe Saksa ordu venna juhitud Võnnu väeüksust, kes tuli kaitsma maad Tērvete semgalite juhi Nameise rünnaku eest ja kel oli kaasas puna-valge lipp:


Von Wenden was zû Rîge komen
zûr lantwer, als ich hân vernomen,
ein brûder und wol hundert man:
den wart daß mêre kunt getân.
die quâmen hovelîchen dar
mit einer banier rôtgevar,
daß was mit wîße durch gesniten
hûte nâch wendischen siten.
Wenden ist ein burc genant,
von den die banier wart bekant,
und ist in Letten lant gelegen,
dâ die vrowen rîtens pflegen
nâch den siten, als die man.
vor wâr ich ûch daß sagen kan,
die banier der Letten ist.

Võnnust oli Riiga tulnud
maa kaitseks, nagu ma olen kuulnud,
üks vend ja sada meest.
Neile teatati uudistest.
Nad tulid sinna suursuguselt
ühe punast värvi lipuga,
mis oli valgega poolitatud
nahkadest tehtud võndlaste kombe järgi.
Võnnuks nimetatakse linnust,
millele too lipp kuulub,
ja see asub lätlaste maal,
kus naised tavatsevad ratsutada
samamoodi kui mehed.
Tõepoolest, ma võin teile öelda,
et see on lätlaste lipp.[3]

—värsid 9219–9233 —Urmas Eelmäe tõlge

Lippu kirjeldavat väljendit „mit wîße durch gesniten” on erinevad autorid mõistnud erinevalt: punane lipp „valge triibuga keskel“, „valge triibuga“, „valgete triipudega“, „valge karusnaharibaga kaunistatud“, „valge triibuga poolitatud“,[4] „valgega poolitatud“.[5] Seejuures pole selge, kas triip oli püstine või horisontaalne. Eriarvamusi on selleski osas, kas kroonikakatkend „hûte nâch wendischen siten” räägib vendidest (või võndlastest) või võnnulastest (ehk Võnnu ordulinnuse asukatest).[4][5] Viimase variandi kasuks on toodud argument, et kusagil kroonikas ei räägita spetsiifiliselt vendidest (võndlastest), vaid alati Võnnu linnusest ja selle asukatest, kelleks 13. sajandil olid sakslased, latgalid ja võndlased (vendid).[4] Urmas Eelmäe arvates võib „hûte nâch wendischen siten” tõlkida ka “vendide tavakohased kübarad” ja märgib, et ajalooallikates ongi mainitud vendide omapäraseid mütse.[5]

On arvatud, et kõnealune lipp pärineb väljastpoolt Liivimaad ja Lätit. Sarnaseid värvikombinatsioone leidub mujalgi Saksa ordu Euroopa valdustes. Punavalget lippu on kasutanud ka slaavlased (nt poolakad ja serblased). 1410. aasta Tannenbergi lahingus oli horisontaalse valge vöödiga punane lipp Saksa ordu Austria suurkomtuuril. Kroonikas käsitletud ajal oli Liivimaa ja Preisi ordumeister Konrad von Feuchtwangen, kes enne seda oli Austria komtuur.[4][5] Ka Austria praegune lipp on samasuguse värvikombinatsiooniga, kuid erinevate proportsioonide ja värvitooniga.[4]

Läti rahvusvärvide otsingud muuda

1870. aastate alguses tekkis Tartu ülikoolis õppivatel läti tudengitel huvi selle riimkroonikas mainitud lipu vastu. Jēkabs Lautenbahs väitis oma mälestustes, et see oli Jānis Grīnbergs, kes teate puna-valge-punase lipu kohta leidis ja seda lätlaste kirjandusõhtutel viibijatele tutvustas.[6]

Riimkroonikas kirjeldatud lipust inspireerituna hakati neid värve episoodiliselt kasutama tudengite korporatsioonide atribuutikal, Läti laulupeo lipul ja luuletajate loomingus, kuid varsti jäi see värvikombinatsioon tagaplaanile. Tudengite puna-valge-punane värvikombinatsioon muudeti õige pea puna-valge-kuldseks ja 1880. aastatel võttis korporatsioon Lettonia kasutusele rohe-sini-kuldse (või sini-rohe-kuldse) lipu, mille osa lätlastest rahva lipuna omaks võttis. 19. sajandi lõpul ja eriti pärast 1905. aasta revolutsiooni muutus lätlaste seas väga populaarseks rahvusvaheline töörahva punalipp.[7]

Rahvuslipu kasutusele võtmine muuda

 
Esimene läti lipp

Puna-valge-punane lipp jõudis märgatavamalt lätlaste teadvusse Esimese maailmasõja ajal. Läti rahvusväeosadel lubati kasutamiseks valida oma sümboolika, milleks ei saanud küll puna-valge-punane, kuid sümbolite otsimise käigus tutvustati laiemale avalikkusele ideed lätlaste oma rahvussümboolikast. Samal ajal tegutsesid mitmed puna-valge-punase läti rahvusvärvidena propageerijad. Neist Valmieras õpetajana töötanud Jānis Lapiņš lasi oma joonistuse järgi õpilasel Marianna Straumanel 1916. aasta teisel poolel valmistada esimese teadaoleva ja tänaseni säilinud reaalse puna-valge-punase läti lipu. Lipul on ka kuldne päike ja selle valge triip moodustab 1/5 lipu kõrgusest. Puna-valge-punast lippu hakati rohkem kasutama pärast Veebruarirevolutsiooni ja alates 1917. aasta 1. mai pidustustest muutus selle väljatoomine enam-vähem regulaarseks, olles revolutsiooni punalippudega võrreldes siiski selges vähemuses. Puna-valge-punast lippu kasutati ka 1917. aasta kevadel kokku tulnud Vidzeme, Kurzeme ja Latgale maakoosolekutel. Ühtlasi algas ajakirjanduses debatt värvide proportsioonide ja riimkroonika kirjelduse täpse tähenduse osas.[8]

Sel perioodil kasutatud puna-valge-punaste rahvuslippude välimus oli mitmekesine. Valge riba laius varieerus võrdlemisi kitsast viirust kuni umbes kolmandikuni lipu laiusest. Kasutati erepunast, sageli revolutsiooni lipuga samasugust värvi. Osadel rahvuslippudel oli ka päike või muu sümbol või tekst. Ka lipu mõõtmetes ei ilmnenud mingit kindlat seaduspärasust.[9]

Kasutamine riigilipuna muuda

Puna-valge-punane kinnistus läti rahvuslipuna ja võeti ühtlasi kasutusele Läti riigilipuna pärast Läti Vabariigi väljakuulutamist. Selle lipu all peetud võidukas Vabadussõda muutis värvikombinatsiooni üldtuntuks ja paljudele inimestele emotsionaalselt lähedaseks.[10]

Läti Vabariigis hakati lipu välimust riiklikult reguleerima. 1921. aasta 15. juunil võeti vastu "Seadus Läti Vabariigi lipust ja vapist", mis määras kindlaks riigilipu värvide proportsioonid (2:1:2). 1922. aasta 25. augustil vastu võetud eeskiri nägi lipu värviks ette tumepunase (karmiinpunase) ning pani paika lipu kõrguse ja laiuse suhte 3:2, mis hiljem muudeti 2:1 peale. 1923. aastal kehtestatud lippe puudutava seaduse lisas toodi lippude välimus välja ka värviliste illustratsioonidena.[11]

 
Tööliste bloki valimisplakat koos Läti lipu ja punalipuga 1940. aastal Nõukogude okupatsiooni ajal enne Läti lipu ametlikku väljavahetamist

Nõukogude ja Saksa okupatsioon muuda

Nõukogude okupatsiooni ajal, 6. septembril 1940. aastal, asendati puna-valge-punane lipp Läti NSV lipuga. Saksa okupatsiooni ajal kasutati läti lippu kultuuriajaloolise sümbolina. Pärast Teist maailmasõda puna-valge-punase lipu kasutamine keelustati. See toodi uuesti välja esmakordselt 1987. aastal ja 1988. aasta 29. septembril otsustas Läti NSV Ülemnõukogu lubada puna-valge-punase lipu kasutamist rahva, töö ja perekondlike pühade puhul ning kultuuri- ja massiüritustel rahvussümbolina. 1990. aasta 15. veebruaril taastati puna-valge-punase lipu staatus Läti riigi sümbolina.[12] 16. jaanuaril 1991. aastal tehtud seadusemuudatustega sai sellest Läti Vabariigi lipp.[1]

 
Läti lipp Balti keti meeleavaldusel 1989. aastal

Taasiseseisvunud Läti muuda

1994. aastal võttis Seim vastu spetsiaalse seaduse Läti riigilipu kohta, määrates kindlaks selle välimuse ja kasutuse.[12] 1995. aastal pani heraldikakomisjon paika lipuvärvide paiknemise Pantone värviskaalal: punase värvi koodiks sai PANTONE 1807C ja valge värvi koodiks PANTONE White.[1] 2010. aasta Läti valitsuse määrusega kehtestati riigilipu ja vimpli trükitud versiooni punase värvi koodiks PANTONE 201C.[2]

Läti seadus kohustab lipu heiskamise 25. märtsil, 1. mail, 4. mail, 14. juunil, 17. juunil, 4. juulil, 21. augustil, 11. novembril, 18. novembril ja detsembri esimesel pühapäeval avalikel hoonetel, eraõiguslike juriidiliste isikute või isikute ühenduse hoonetel ja eluhoonetel.[13] Seaduse mittetäitjatele nähti ette hoiatus või rahatrahv kuni 40 eurot. 2015. aastal otsustas Läti Konstitutsioonikohus, et füüsiliste isikute karistamine eluhoonele lipu mitteheiskamise eest on vastuolus Läti põhiseaduse sõnavabadust puudutava paragrahviga 100.[14]

Legendid ja ilukirjandus muuda

1920. ja 1930. aastatel levis mitu legendi läti lipu päritolu kohta. Üks neist räägib lätlaste pealikust, kes sai lahingus surmavalt haavata ja asetati vaenlastelt võetud valgele lipule. See osa, millel pealik lamas, jäi valgeks, aga ülejäänud lipp muutus verest punaseks. Sõjamehed vandusid surevale pealikule, et ei jäta enne kui vaenlased on maalt välja aetud. Sellest ajast kasutavat lätlased selle värvikombinatsiooniga lippu oma sõjalipuna. Ajaloolist tõepõhja sel legendil pole.[1][15] Sarnane legend on käibel ka Austria lipu tekkimise kohta.[viide?]

Alternatiivne legend räägib lätlaste linnusest, mida piiras eestlaste vägi. Linnuses ohverdati jäär ja vana kandlemängija kastis oma särgi tema vere sisse nii, et see osaliselt verest punaseks muutus. Varda otsa pandud puna-valge-punast särki lehvitades asuti rünnakule ja aeti vaenlased minema. Sellest saati kasutavat läti sõdalased seda lippu.[15]

Eesti kirjanik Enn Kippel kujutab oma 1938. aastal ilmunud romaanis "Issanda koerad" lipu saamist nõnda: "Kuna ka lätlased tahtsid kristlaste eeskujul sõjalippu omada, siis olid nad parema puudumisel nülginud valge jäära, käänanud selle naha keskpaigast kokku ning verepatta kastes värvinud ta servadest punaseks. Säärast verega viirutatud jääranahast lippu ees kandes alustasid lätlased koos oma paganlike suguvendade ja Riia kristlasiga sõjasõitu Toreidasse."[16]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Valsts karogs. Latvijas Vēstnesis
  2. ↑ 2,0 2,1 Latvijas valsts karoga likuma piemērošanas noteikumi, Läti valitsuse määrus nr 405, 27. aprill 2010
  3. ↑ Liivimaa vanem riimkroonika. Tõlkija ja kommenteerija Urmas Eelmäe, teaduslik toimetaja Enn Tarvel. Argo. 2003. ISBN 9985-9407-4-1. Lk 155
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Atskaņu hronika. Tõlkija Valdis Bisenieks, eessõna Ēvalds Mugurēvičs, kommentaarid Ēvalds Mugurēvičs ja Kaspars Kļaviņš. 2001. Kommentaar 307
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Eelmäe 2003, lk 223–224
  6. ↑ Tālis Pumpuriņš. Latvijas valsts karoga veidošanās vēsture (XIX gs. 70.gadi-1923.gads). 2003. Lk 39
  7. ↑ Pumpuriņš 2003, lk 39–45, 207
  8. ↑ Pumpuriņš 2003, lk 208–211
  9. ↑ Pumpuriņš 2003, lk 209–210
  10. ↑ Pumpuriņš 2003, lk 211–213
  11. ↑ Pumpuriņš 2003, lk 213
  12. ↑ 12,0 12,1 Valsts karogs. Letonika.lv
  13. ↑ Latvijas valsts karoga likums, 7 (1–2)
  14. ↑ Satversmei atbilst pienākums novietot Latvijas valsts karogu pie fiziskajām personām piederošām dzīvojamām ēkām, sods par šā pienākuma nepildīšanu Satversmei neatbilst. 02.07.2015
  15. ↑ 15,0 15,1 Daudz laimes dzimšanas dienā, Latvija! Pārsteidzoši fakti, kā tapis mūsu karogs. FOTO. VIDEO. Jauns.lv, 18. november 2012
  16. ↑ Enn Kippel. "Issanda koerad", 1987, lk 416
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Läti_lipp&oldid=6527560"