Grünwaldi lahing

See artikkel räägib 1410. aastal Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel toimunud lahingust; Esimeses maailmasõjas toimunud lahingu kohta vaata Tannenbergi lahing.

---

Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel. Lahing kannab eri keeltes eri nimesid toimumispaigas olevate külade Grunwald (saksa k. Grünfelde) ja Stębark (saksa k. Tannenberg) või lähima linna Dąbrówno (saksa k. Gilgenburg) järgi.

Grünwaldi lahing
Osa Saksa ordu–Poola sõjast (1409–1411)
Jan Matejko. "Grunwaldi lahing" (1878)
Toimumisaeg	15. juulil 1410
Toimumiskoht	Tannenbergi ja Ludwigsdorfi küla vahelisel alal Lubeni järve ääres (tänapäeva Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Ostróda maakonnas Grunwaldi vallas)
Tulemus	Poola-Leedu otsustav võit
Osalised
Saksa ordu ordu lipkond ordu kõrgmeistri Ulrich von Jungingeni suur lipkond von Jungingeni väike lipkond ordu suurkomtuuri Konrad von Lichtensteini lipkond ordu kõrgema varahoidja Thomas von Mörheymi lipkond Liivi ordu lipkond Allensteini lipkond Althausi lipkond Balga lipkond Bartensteini lipkond Brandenburgi lipkond Brunsbergi lipkond Danzigi lipkond Dirshau lipkond 3 Elbingi lipkonda Engelsbergi lipkond Graudenzi lipkond Heiligenbeili lipkond Helszbergi lipkond Kniephowi lipkond Königsbergi lipkond Kulmi lipkond Kulmerlandi lipkond Leskeni lipkond Meisseni lipkond Mewe lipkond Nessau lipkond Neumarkti lipkond Ortelsbergi lipkond Osterode kipkond Pomeraania lipkond 2 Ragniti lipkonda Roggenhauseni lipkond Sambija lipkond Schlochau lipkond Schönsee lipkond Schweidnitzi lipkond Stettini lipkond Strassburgi lipkond Thorni lipkond Tucheli lipkond 3 saksa palgasõdurite lipkonda Vestfaali palgasõdurite lipkond Poola kuningriik (50 lipkonda, sh) kuninga Władysław II Jagiełło lipkond kuningriigi marssali lipkond Poola krooni asekantsleri lipkond Dobrzyńi lipkond Gniezno peapiiskopi lipkond Jaroslavli ja Tarnówi lipkond Kaliszi lipkond Krakówi suur lipkond Krakówi kastellaani lipkond Krakówi kojaülema lipkond Krakówi vojevoodi lipkond Kujawymaa lipkond Łęczyca vojevoodi lipkond Łęczycamaa lipkond Lublini lipkond Ostrorogi lipkond Piotrkówi lipkond Poznani lipkond Poznani piiskopi lipkond Sądecki kastellaani lipkond Sandomierzi vojevoodi lipkond Sandomierzimaa lipkond Sieradzimaa lipkond Śremi kastellaani lipkond Suur-Poola lipkond Wieluńimaa lipkond Wiślica kastellaani lipkond Wojniczi kastellaani lipkond Lvivimaa lipkond Chełmi lipkond Galiitsia lipkond Przemyśli lipkond 3 Podoolia lipkonda 3 Masoovia lipkonda 2 lipkonda palgasõdureid tšehhidest, moraavlastest ja sileeslastest Leedu suurvürstiriik (40 lipkonda, sh) Hrodna lipkond Navahrudaki lipkond Polotski lipkond Vilniuse lipkond Trakai lipkond Kovno lipkond Lida lipkond Vitebski lipkond Volkovõski lipkond Medininkai lipkond Bresti lipkond Pinski lipkond Kiievi lipkond Starodubi lipkond Drogitšini lipkond Kremenetsi lipkond Smolenski lipkond Mstislavli lipkond Orša lipkond
Väejuhid või liidrid
Saksa ordu kõrgmeister Ulrich von Jungingen Saksa ordu suurmarssal Friedrich von Wallenrode Kuno von Lichtenstein Markward von Salzbach Poola kuningas Władysław II Jagiełło suurvürst Vytautas Džalal ad-Din Hrodna Mihhail Montevid Navahrudaki vürst Žygimantas Kęstutaitis Polotski Ivan Nemir tšehhi palgasõdurite juht Jan Žižka
Jõudude suurus
27 000 32 000

Lahingutegevuse kaart (1410–1411)

Lahingukord

Saksa orduväed asusid kaitseliinil Tannenbergi ja Ludwigsdorfi (poola k. Łodwigowo) külade vahelisel alal Lubeni (poola k. Lubian) järve ääres. Eesliinil asetsesid vasakul Friedrich von Wallenrode juhitud väed, paremal Kuno von Lichtensteini väed. Keskel nende taga asus Saksa ordu kõrgmeister Ulrich von Jungingen.

Poola kuningriigi, Leedu suurvürstiriigi ning nende liitlase Kuldhordi väed asetsesid järgmiselt: Kuldhordi väed Džalal ad-Dini juhtimisel asusid liitlasvägede paremal tiival, Leedu suurvürsti Vytautase väed paremal ja Poola kuninga Władysław II Jagiełło lipkonnad vasemal lahingurivi keskosas.

Lahing

Orduväge juhtis Ulrich von Jungingen, Poola-Leedu-slaavlaste liitlasvägesid Władysław II Jagiełło.

Lahing algas kergete tatari ratsanike rünnakuga orduvägede kaitseliinile. Kuid ratsanikud sattusid kaitseliini ette kaevatud hundiaukudesse ning ründasid seejärel eesliinil asunud ordu suurtükke ja nende suurtükiväelasi. Pärast tunniajast lahingut sooritasid nad aga pettetaandumismanöövri. Tatarlasi jälitades tungisid Friedrich von Wallenrode juhitud orduväed lahingukorda kaotades Leedu suurvürsti Vytautase vägede ette, kus jätkus lahing Saksa ordu ja Leedu vägede rüütlite ja sõjasulaste vahel.

Orduvägede rünnaku takerdumisel vasakul tiival alustasid pealetungi ka Kuno von Lichtensteini väed paremal tiival Władysław II Jagiełło Poola vägede vastu. Sealjuures tegid orduvägede reservis olnud ratsaväed vasakult tiibhaardemanöövri ja piirasid Poola väed tagantsuunast, sulgedes need kolmest suunast osaliselt piiramisrõngasse.

Von Wallenrode juhitud orduvägede hävitamise järel liitusid Leedu suurvürsti Vytautase väed Poola vägedega ning lõpuks piirati suur osa orduväest ümber ja hävitati.

Langesid kõrgmeister Ulrich von Jungingen, suurkomtuur, suurmarssal, suurvarahoidja, Chełmi, Briegi, Ostrorogi, Popovi, Radzini jt komtuurid ning teised auväärsed orduliikmed.

Tagajärjed

Nädal pärast lahingut suundusid Leedu ja Poola väed Saksa ordu keskuse Marienburgi lossi piirama, kuid lõpetasid selle 18. septembril.

Grünwaldi ehk Tannenbergi lahing nõrgestas Saksa ordut. Saksa ordu ja Poola vahelise sõja lõpetas 1411. aastal sõlmitud Toruńi rahu.

Poola-Leedu ei suutnud sõjalist edu muuta territoriaalseks ega diplomaatiliseks kasuks. Siiski pani Toruńi rahu ordule peale sellise rahalise koormuse, millest see enam iial ei toibunud. Ordu pidi maksma sellise koguse hõbedat, mis vastas Inglise kuninga 10 aasta sissetulekule. See tuli maksta võrdsetes osades neljal järjestikusel aastal. Et neid nõudmisi täita, pidi ordu palju laenama, konfiskeerima kirikult kulda ja hõbedat ning tõstma makse. Maksutõusu tõttu puhkes kahes suures saksa linnas Danzigis (Gdańsk) ja Thornis (Toruń) mäss.

Grünwaldi lahingus saadud kaotuses hävis peaaegu kogu ordu sõjavägi. Neil polnud enam omaenda maa-ala kaitsmisekski õieti jõudu. 1414 ja 1422 korraldasid Jogaila ja Vytautas leedulaste rünnaku ordu maadele, kus ordu pidi leppima oma maade rüüstamisega ega suutnud ründajaile aktiivset vastupanu osutada. Žemaitija oli ametlikult ristitud, Poola ja Leedu olid seda juba tükk aega varem ning seetõttu oli ordul raskusi uute vabatahtlike värbamisega. Ordu suurmeistrid pidid hakkama palgasõdureid tööle võtma ja see suurendas nende kulutusi veelgi.

Lahingu käsitlused

Grünwaldi lahing on üks kõige tähtsamaid lahinguid nii Poola kui Leedu ajaloos. See lahing tähistas Leedu suurvürstiriigi poliitilise ja sõjalise võimsuse tippu. See oli leedulaste rahvusliku ärkamise ajal rahvusliku uhkuse allikas ning julgustas vastu hakkama leedulaste saksastamise ja venestamise kampaaniatele. Ristirüütleid kujutati verejanuliste röövvallutajatena ja Grünwaldi lahingut väikese rõhutud rahva saavutatud õiglase võiduna.

Sisuliselt samamoodi kujutati lahingut Poolas. 1910 tähistati pidulikult lahingu 500. aastapäeva. Selleks puhuks avati Krakówis kolme päeva pikkuste pidustustega Antanas Vivulskise loodud monument. Avamisel osales 150 000 inimest. Galiitsias püstitasid umbes 60 linna ja küla samaks aastapäevaks Grünwaldi lahingu mälestusmärgi.

Samal ajal kirjutas Nobeli kirjandusauhinna laureaat Henryk Sienkiewicz romaani "Ristirüütlid", mille lõpuosas on tähtsal kohal lahingu kirjeldus. "Ristirüütlid" oli esimene raamat, mis Poolas pärast sakslastest vabastamist teises maailmasõjas 1945 välja anti. 1960 tegi Poola režissöör Aleksander Ford selle raamatu põhjal filmi "Saksa ordu rüütlid". Samal aastal, lahingu 550. aastapäeval rajati lahingupaika muuseum ja mitmesugused mälestusmärgid. Grünwaldi rist oli Poola sõjaline autasu, mida anti välja 1943–1992.

Saksamaal nähti rüütleid üldiselt kangelaslike ja õilsate kultuurikandjatena, kes soovisid itta levitada kristlust ja tsivilisatsiooni, aga paganad oma tänamatuses põlgasid selle ära. 1914. aasta augustis, esimeses maailmasõjas võitis Saksamaa selle koha lähedal lahingu Venemaa keisririigi vägede vastu. Nähes selles propagandalist väärtust, nimetasid nad selle samuti Tannenbergi lahinguks, kuigi lahing toimus õigupoolest Allensteinile lähemal. Seda kujutati kättemaksuna 504 aastat tagasi saadud kaotuse eest. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa õhutas rahvas samasuguseid tundeid, kujutades iseennast ristirüütlite ajaloolise missiooni jätkajana.

Grünwaldi lahingus osales kolm Smolenski lipkonda. Sel põhjusel nägi Venemaa end võrdse osalisena Grünwaldi lahingus saavutatud võidus. Kroonik Jan Dlugosz kiitis Smolenski lippe, mis ainsatena Leedu suurvürstiriigi lippudest sammugi ei taganenud. Nõukogude ajaloolased võtsid sakslastelt üle seisukoha, et Saksa ordu oli Hitleri sõjaväe ja maailmavaate eelkäija, ning kujutasid seda sõda slaavlaste ja sakslaste vahelise sõjana nagu teist maailmasõda, aga Grünwaldi lahingut ennast Stalingradi lahingu keskaegse võrdkujuna.

Ukrainas seostatakse Grünwaldi lahingut kõige rohkem Vytautasega, kes oli tollal oma riigi õigeuskliku kogukonna juht.

Keskajale pühendunud ameerika ajaloolase William Urbani hinnangul olid peaaegu kõik enne 1960. aastat koostatud Grünwaldi lahingu käsitlused mõjutatud rohkem romantilistest legendidest ja natsionalistlikust propagandast kui faktidest. Kuid hilisemal ajal on ajaloolased teinud edusamme lahingu erapooletul käsitlemisel.

Pärand

Grunwaldi lahingu taaskehastus (2003). Pildil Jogailat kehastav näitleja

Grünwaldi lahingu järgi on nimetatud mitu spordiklubi, nende hulgas Kaunase Žalgiris ja Poznani Grunwald.

Iga aasta 15. juulil taaskehastatakse lahingu toimumispaigas Grünwaldi lahingut. 2010 toimus see lahingu 600. aastapäeval ja korraldajate hinnangul oli mäng Euroopa kõigi aegade suurim lahingu taaskehastus. 2200 vabatahtlikku mängisid seal rüütleid ning neile lisandus 3800 inimest, kes mängisid talupoegi ja sõjasulaseid. Seevastu pealtvaatajaid meelitas üritus ligi 200 000.