Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 13501. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 13771381 ja 13821401 ning Poola kuningriigi kuningas 13861434.

Władysław II Jagiełło

Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas.

Władysław II Jagiełło.
Jan Matejko maal.

Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepoolse osa suveräänne valitseja.

Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377

Võimuvõitlus suurvürstiriigis muuda

1377. aastal, kui suurvürst Algirdas suri, sai sellele järgnenud Algirdase poegade vahelise kodusõja tulemusel uueks suurvürstiks (1377–1381) tolle poeg 2. abielust Tveri Julianaga Jogaila, keda toetas Saksa ordu, Algirdase poegi 1. abielust Vitebski Mariaga toetas aga Moskva suurvürstiriik.

Suurvürstiks saanud Jogaila läks tülli Kęstutisega, kes oli ta isa ajal olnud kaasvalitseja riigi lääneosas ning puhkes kodusõda, mille võitis Kęstutis, kes soovis paganlikku riigikorda säilitada. Kęstutis jättis Jogaila küll suurvürstivõimust ilma, kuid säilitas talle ühe vürstkonna, mistõttu viimasele jäi niipalju võimu, et ta sai 1382. aastal liidus Saksa ordu ja vendadega riigipöörde korraldada ning Kęstutise ja Vytautase vangi võtta. Kęstutise lasi ta tappa, Vytautas pääses aga põgenema ning leidis varjupaiga Saksa ordu juures. Jogaila lasi Kęstutise aga auavalduste saatel paganlikult põletada, kuigi ta ise oli Kestutise tapnud. Saksa ordualadele põgenenud Vytatutas võttis vastu 1383. aastal katoliku usu ning sai Saksa ordumeistrilt lääniks Jogailo poolt Dubysa lepinguga ordule antud Žemaitija. Liidus Saksa orduga alustas Vytautas sõjategevust Jogaila vastu ning saavutas aastatel 1383–1384 toimunud sõjategevuses edu.

Tingituna ebaedust sõjategevuses, asus Jogaila looma kontakte Poolaga, mida valitses Anjou dünastiast Poola (13701382) kuninga Ludwig I (Ungari kuningana Lajos I Anjou) tütar Jadwiga. Jogailo võttis vastu katoliikluse ja abiellus Jadwigaga ning kuulutati Poola kuningaks Władysław II Jagiełłona.

Krevo unioon muuda

 
Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi alad Jogailo valitsuse all

1386. aastal loodud Krevo uniooniga tekkis sisuliselt Poola-Leedu personaalunioon, järgmisel aastal ristiti Leedu ka ametlikult rooma-katoliku usku.

Krevo uniooni kindlustamiseks lubas Jogailo leedu aadlikele neile varem suurvürsti poolt lãänideks annetatud valduste pärusvaldusteks andmist. Kuid leedulased ja litviinid polnud veel valmis aadliprivileegide nimel Poolaga ühinema ja katoliku usku üle minema. Nii tekkis Leedus peagi Jogaila-vastane mäss ning selle etteotsa tõusis Vytautas. Lõpuks jõudsid sugulased omavahel kokkuleppeni ning Vytautasest sai Jogaila suveräniteedi all Leedu tegelik valitseja. 1401. aastal loobus Jogaila ka ametlikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitlist ning Poola-Leedu personaalunioon lakkas olemast.

1429. aastal taheti Vytautast Leedu kuningaks kroonida, mis Jogailale oli aga vastumeelt, kuna see tähendanuks Leedu lõplikku eemaldumist Poolast ja selle mõjust. Nii võib oletada, et just tema või Poola aadli korraldusel ei lastud kroonimisel teoks saada. Samas on aga ka oletatud, et Jogaila toetas Leedu kuningriigi loomist, kuna ta ise oli leedulane ning soovis oma kodumaa võimsuse ja tähtsuse kasvu.

Jogaila suri 1434. aastal kõrges eas ning Poola trooni päris tema poeg Władysław III. Tema noorim poeg Kazimierz sai aga hiljem nii Leedu kui ka Poola valitsejaks.

 
Anjou Jadwiga
 
16. sajandi miniatuur Olshanski Sofiast

Isiklikku muuda

Vanemad muuda

Isa, Leedu suurvürst Algirdas ja ema Tveri Juliana (~1325–1392) (leedu Julijona iš Tverės, poola Julianna twerska, vene Ульяна Александровна Тверская)

Vennad muuda

Abikaasad muuda

  • 1386, Anjou Jadwiga (leedu Jadwiga; poola Jadvyga); (1373 –1399), Poola 13701382) kuninga Ludwig I ja (Ungari kuningana Lajos I Anjou) tütar, lasteta abielu,
  • Celje Anna (1380/81 – 1416)
  • Pilitza Elisabeth (1372–1420)
  • Olshanski Sofia (leedu Sofija Alšėniškė, valgevene Соф'я Гальшанская, poola Zofia Holszański) (1405–1461);

Pojad muuda

Tütred muuda

  • Hedwig Jagiellon (leedu Jadvyga Jogailaitė, poola Jadwiga Jagiellonka) (1408–1431)
Eelnev
Jadwiga
Poola kuningas
13861434,
koos Jadwigaga kuni 1399
Järgnev
Władysław III
Eelnev
Algirdas
Leedu suurvürst
13771381
Järgnev
Kęstutis
Eelnev
Kęstutis
Leedu suurvürst
13821401,
13921401 koos Vytautasega
Järgnev
Vytautas Didysis