Konfiskeerimine
Konfiskeerimine (ladinakeelsest sõnast confiscatio 'fiskusega ühendamine') on omandi või muu õiguse lõplik, tahtevastane ja tasuta üleminek õiguse seniselt omajalt riigile. [1] Süüteo ja konfiskeeritava eseme omavahelise seose alusel eristab seadus kolme konfiskeerimise liiki:
- süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist [2];
- süüteo objekti konfiskeerimist [2];
- süüteoga saadud vara ehk kriminaaltulu või kuriteo vilja konfiskeerimist [2][1].
Konfiskeerimise kui karistusõigusliku meetme eesmärk on võtta ära toimepanijalt kogu sellise rahaliselt hinnatav kasu, mis on omandatud ebaseadusliku tegevuse käigus. [3] Konfiskeerimisotsuse adressaat on süüteo toimepanija või kolmas isik, kes on toimepanija arvel rikastunud.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Jaan Sootak, Priit Pikamäe (koost). Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura, 2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Karistusseadustik. Riigi Teataja, RT I, 21.05.2021, 9, § 83, lg-d 1–4. https://www.riigiteataja.ee/akt/12937917?leiaKehtiv
- ↑ Confiscation of criminal and illegal assets: European perpectives in combat against seriuos crime. Policy Paper. lk 3.