Harilik kurk

üheaastane rohttaim, mille vilju süüakse
(Ümber suunatud leheküljelt Cucumis sativus)

Harilik kurk (Cucumis sativus) on kõrvitsaliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim. Samasse sugukonda kuuluvad ka näiteks kõrvits, arbuus ja melon.

Harilik kurk

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kõrvitsalaadsed Cucurbitales
Sugukond Kõrvitsalised Cucurbitaceae
Perekond Kurk Cucumis
Liik Harilik kurk
Binaarne nimetus
Cucumis sativus
Linnaeus

Harilik kurk pärineb arvatavalt India põhjaosast. Tänapäeval kasvatatakse kurke kõikides maailmajagudes ning kogu maailma köögiviljanduses jääb kurgikasvatus populaarsuselt alla vaid tomati-, sibula- ja kapsakasvatusele.[1]

Botaanilised tunnused muuda

 
Kurgi õis

Kurk on rohtse varrega taim, kes roomab maapinnal või ronib köitraagude abil. Peavars kasvab avatud kasvukohas tavaliselt 1–2,5, katmikaladel ka üle 5 meetri pikkuseks. Lehed on viisnurkse kujuga, sordist sõltuvalt väga erineva suurusega, kinnituvad varrele vaheldumisi. Lehelaba on kaetud harjaskarvakestega. Lehekaenaldest arenevad köitraod, külgvõsud, emas- ja isasõied.[2]

Õied on erkkollased, läbimõõduga 2,5–3,5 cm, asuvad 2–5 kaupa kobaras. Olenevalt sordist on taimel kas isas- ja emasõied, valdavalt emasõied või ainult emasõied (iseviljuvad ehk partenokarpsed).[2]

Kurgi viljaks on lihakas kõrvitsvili ehk ebamari, milles on tavaliselt kolm, harvem neli seemnekambrit. Vilja pikkus on 5–13 (lühiviljalised) kuni üle 20 cm (pikaviljalised). Sõltudes sordist võivad taime viljad erineda kuju, mõõtmete, koore värvuse, mustri jm tunnuste poolest. Tavaliselt on kurgid rohelised kuni tumerohelised, viljaliha aga heleroheline.[2]

Seemned on valged, kollakad või kreemikad, piklikult ovaalse või ellipsi kujuga, 7–16 mm pikkused. 1000 seemne mass on 16–30 g. Seemned on idanemisvõimelised kuni 8 aastat.[2]

Juurestik on üsna maapinnalähedane ja hästi hargnenud, põhimass asub mullakihi ülemises osas kuni 30 cm sügavusel. Külgsuunas võivad juured kasvada kuni 1,5 meetri kaugusele taimest.[2]

Kümnest kraadist madalamal temperatuuril muutub kurk vesiseks ja laguneb kiiremini.[3]

Ajalugu muuda

Harilik kurk pärineb arvatavalt India põhjaosast, kuid kindlad tõendid selle kohta siiski puuduvad.[4] Himaalaja jalamil kasvav väikeste ja mõrude viljadega kirdekurk (Cucumis hardwickii) võib olla hariliku kurgi esivanem kui ka metsistunud teisend. Indias on kurki kultiveeritud arvatavalt juba 5000 aastat, kust see levis inimeste abil esialgu Aasia lääneossa ja sealt umbes 3000 aastat tagasi Egiptusse. Vana-Kreekas ja Vana-Roomas tegeleti samuti kurkide kasvatamisega. Eestisse jõudis kurk 1684. aastal.[5]

Kurkide tootmine maailmas muuda

 
Kurgi köitraag
 
Kurgid võivad olla ka ümarad ja kollased
 
Kasvuhoonekurgid

2009. aastal toodeti maailmas 60,55 miljonit tonni kurke. Kurgi kasvupindala oli 1,96 miljonit hektarit. 40 aastat tagasi saadi maailmas 1,0 miljonilt hektarilt 11,1 miljonit tonni kurke. Seega on kasvupind suurenenud ligi kaks korda ja saagikus veidi alla kuue korra. Lõviosa maailma kogutoodangust tuleb Hiinast, kus viimase 40 aastaga on kurgi saagikus suurenenud 4,5 miljonilt tonnilt (1969) 44,2 miljonile tonnile (2009).[6]

Suurimad tootjad 2009. aastal[6]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
  Hiina 44 250 182 73,1
  Türgi 1 735 010 2,9
  Iraan 1 603 740 2,6
  Venemaa 1 132 730 1,9
  USA 888 180 1,5
  Ukraina 883 000 1,5
  Hispaania 700 000 1,2
  Jaapan 620 200 1,0
  Egiptus 600 000 1,0
  Indoneesia 575 995 1,0
Maailm kokku 60 555 573 100

Kasutamine muuda

 
Terved ja viilutatud kurgid

Pikemate ja poolpikkade kurgisortide vilju tarbitakse eelkõige värskelt. Lühiviljaliste sortide vilju kasutatakse laialdaselt värskelt salatites ning kurkide hapendamisel ja marineerimisel.[2] Aasias valmistatakse kurkidest mitmeid keeduroogasid. Tänu suurele veesisaldusele (95–96%) kasutatakse kurke kuivema kliimaga regioonides ka vedelikuvajaduse rahuldamiseks vee asemel.[5]

Kurgi toite- ja energeetiline väärtus ning vitamiinide sisaldus on kesine enamiku teiste köögiviljadega võrreldes. Suure veesisalduse ja vähese kalorsuse tõttu sobivad kurgid hästi dieeti pidavate inimeste menüüsse. Meeldiva ja värskendava maitse annavad kurkidele eeterlikud õlid. Mõnikord on kurgid üsna mõru maitsega, mis on tingitud kukurbitatsiini sisaldusest. See glükosiid on omane mõnedele kurgisortidele, kuid võib tekkida ka kurgile ebasoodsate kasvutingimuste tõttu (kasvupinnase ebapiisav niiskusesisaldus, õhutemperatuuri suurem kõikumine jm).[7]

Värskete kurkide toiteväärtus ja biokeemiline koostis
Toitained[8]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 95,23 g
Kalorsus 15 kcal
Valgud 0,65 g
Lipiidid 0,11 g
Tuhk 0,38 g
Süsivesikud 3,63 g
Sahharoos 0,03 g
Glükoos 0,76 g
Fruktoos 0,87 g
Kiudained 0,5 g
Tärklis 0,83 g
Toiteelemendid[8]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 16,0 mg
Raud (Fe) 0,28 mg
Magneesium (Mg) 13,0 mg
Fosfor (P) 24,0 mg
Kaalium (K) 147,0 mg
Naatrium (Na) 2,0 mg
Tsink (Zn) 0,20 mg
Vask (Cu) 0,04 mg
Mangaan (Mn) 0,08 mg
Fluoriidid (F) 1,3 μg
Seleen (Se) 0,3 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[8]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 2,80 mg
B1 0,027 mg
B2 0,033 mg
B3 0,098 mg
B4 6,0 mg
B5 0,259 mg
B6 0,040 mg
E 0,03 mg
A 5,0 μg
Folaadid 7,0 μg
Luteiin+
zeaksantiin
23,0 μg
K 16,4 μg

Viited muuda

  1. ""Cucumbers"". www.whfoods.com (inglise). Vaadatud 26.11.2011.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 ""Kurgi botaaniline iseloomustus"". www.pikk.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 8.01.2014. Vaadatud 26.11.2011.
  3. Marju Rõmmel (14. juuni 2020). "PALJUD EKSIVAD ⟩ Ekspert tegi kindlaks: kas kurk käib külmkappi või mitte". Elu24. Postimees Grupp. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuni 2020.
  4. Clifford Wright. "Mediterranean Vegetables: A Cook's ABC of Vegetables and Their Preparation". Harvard Common Press, 2001. ISBN 1558321969.
  5. 5,0 5,1 Heino Kiik. "Maailma viljad", Tallinn: Valgus, 1989.
  6. 6,0 6,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 26.11.2011.
  7. ""Kurk"". www.eestitoit.ee. Vaadatud 26.11.2011.
  8. 8,0 8,1 8,2 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 26.11.2011.

Välislingid muuda