Anton Vaarandi
Anton Vaarandi (kuni 1940 Anton Vachtmann; 12. september 1901 Rapla – 28. september 1979 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane.
 | |
| Sünniaeg | 12. september 1901 |
|---|---|
| Sünnikoht | Rapla |
| Surmaaeg | 28. september 1979 (78-aastaselt) |
| Erakond | Eestimaa Kommunistlik Partei |
| Amet | Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja |
Elu ja tegevus muuda
Lõpetas 1921. aastal Tallinnas õhtukeskkooli. Ta õppis aastatel 1921–1925 Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas, aastatel 1937–1940 Oslo Ülikooli filosoofiateaduskonnas ja aastatel 1940–1941 uuesti Tartu Ülikoolis ajaloo-keeleteaduskonnas. Akadeemiliselt kuulus ta EÜS Ühendusse.
Osales Vabadussõjas kooliõpilaste pataljoni koosseisus[1]. Oli aastatel 1921-1922 algkooliõpetaja Petserimaal ja 1923-1924 Väike-Maarja Gümnaasiumi õpetaja.
Aastatel 1922–1924 tegutses ta Sotsiaalfilosoofilises Üliõpilaste Seltsis. Samuti tegutses ta Üle-eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu Rapla osakonnas.
Aastal 1922 astus ta Eestimaa Kommunistlikku Parteisse. Aastatel 1924–1931 oli ta kommunistliku tegevuse pärast vangis.
Paguluses muuda
Pärast vabanemist läks Eestist ära NSV Liitu. Kui 1933. aastal saadeti ta õõnestustööle Skandinaaviasse, andis ta Taanis, Rootsis ja Norras välja eestikeelseid kommunistlikke ajalehti Kommunist ja Rahva Hääl ning ajakirja Majakas.
Nõukogude Eesti tegelasena muuda
Nõukogude esimese okupatsiooni ajal oli ta eestirootslastele mõeldud ajalehe Sovjet-Estland toimetaja, 18. septembrist 1940 kuni 30. maini 1941 ajalehe Noorte Hääl toimetaja ning aastatel 1940–1941 ajalehe Sirp ja Vasar toimetaja.
Aastatel 1941–1944 oli NSV Liidu tagalas ajalehe Rahva Hääl toimetaja asetäitja ja toimetaja.
Pärast sõda viibis ta ainsa Nõukogude Eesti ajakirjanikuna Nürnbergi protsessil.
- 1945–1948 Eesti NSV välisministri asetäitja[2]; tegeles pagulas- ja repatrieerimisküsimustega
- 1948–1949 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja
- 1951–1960 ajakirja Looming vastutav sekretär
- 1960–1968 ajakirja Looming toimetaja
Lõpuks töötas ta Eesti NSV Ministrite Nõukogu aparaadis nõunikuna.
Teoseid muuda
Tunnustus muuda
Vaarandit on autasustatud Oktoobrirevolutsiooni ordeni, Tööpunalipu ordeni ja Punatähe ordeniga, paljude medalite ja ENSV ÜN Presiidiumi aukirjadega.
Isiklikku muuda
Ta oli lühikest aega abielus Debora Vaarandiga. Hiljem oli ta abielus sisearhitekt Maimu Vaarandiga, nende tütar Kai Vaarandi oli keraamikuharidusega tõlkija.
Viited muuda
- ↑ https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:108377/17277/page/105
- ↑ EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 561. Määrus sm. Anton Vaarandi Eesti NSV Välisasjade Rahvakomissari asetäitjaks kinnitamise kohta
Kirjandus muuda
- Aksel Tamm. Anton Vaarandi (nekroloog). – Keel ja Kirjandus, 1979, lk 756–757
- "Anton Vaarandi". // Raamatus: Aksel Tamm. "Aga see oli üks mees. Eluvisandeid." Kuldsulg. 2003, lk 213–225
Välislingid muuda
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
- Anton Vaarandi Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Haud Tallinna Metsakalmistul