Anton Vaarandi

Anton Vaarandi (kuni 1940 Anton Vachtmann; 12. september 1901 Rapla28. september 1979 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane.

Anton Vaarandi
Anton Vahtmann.jpg
Sünniaeg 12. september 1901
Sünnikoht Rapla
Surmaaeg 28. september 1979 (78-aastaselt)
Erakond Eestimaa Kommunistlik Partei
Amet Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja

Elu ja tegevusRedigeeri

Lõpetas 1921. aastal Tallinnas õhtukeskkooli. Ta õppis Tartu Ülikoolis aastatel 1921–1925 filosoofiateaduskonnas, aastatel 1937–1940 Oslo Ülikooli filosoofiateaduskonnas ja aastatel 1940–1941 uuesti Tartu Ülikoolis ajaloo-keeleteaduskonnas. Akadeemiliselt kuulus ta EÜS Ühendusse.

Oli aastatel 1921-1922 algkooliõpetaja Petserimaal ja 1923-1924 Väike-Maarja Gümnaasiumi õpetaja.

Aastatel 1922–1924 tegutses ta Sotsiaalfilosoofilises Üliõpilaste Seltsis. Samuti tegutses ta Üle-eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu Rapla osakonnas.

Aastal 1922 astus ta Eestimaa Kommunistlikku Parteisse. Aastatel 1924–1931 oli ta kommunistliku tegevuse pärast vangis.

PagulusesRedigeeri

Pärast vabanemist läks Eestist ära NSV Liitu. Aastast 1933 saadeti ta õõnestustööle Skandinaaviasse, andis ta Taanis, Rootsis ja Norras välja eestikeelseid kommunistlikke ajalehti Kommunist ja Rahva Hääl ning ajakirja Majakas.

Nõukogude Eesti tegelasenaRedigeeri

Nõukogude teise okupatsiooni ajal oli ta eestirootslastele mõeldud ajalehte Sovjet-Estland toimetaja, 18. september 194030. mai 1941 ajalehe Noorte Hääl toimetaja ning 1940–1941 ajalehe Sirp ja Vasar toimetaja.

Aastatel 19411944 oli NSV Liidu tagalas ajalehe Rahva Hääl toimetaja asetäitja ja toimetaja.

Pärast sõda viibis ta ainsa Nõukogude Eesti ajakirjanikuna Nürnbergi protsessil.

  • 1945–1948 Eesti NSV välisministri asetäitja; tegeles pagulas- ja repatrieerimisküsimustega
  • 1948–1949 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja
  • 1951–1960 ajakirja Looming vastutav sekretär
  • 19601968 ajakirja Looming toimetaja

Lõpuks töötas ta Eesti NSV Ministrite Nõukogu nõunikuna.

TeoseidRedigeeri

  • A. Vahtmann. Päästame neegertöölised dollarkuningate elektritoolilt. Leningrad: Külvaja 1932
  • Kild killu kõrvale. (mälestused), 1975
  • Helene Johani. Anton Vaarandi kirju 1920.–1930-ndaist aastaist. Keel ja Kirjandus, 1981, lk 161–172

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Ta oli lühikest aega abielus Debora Vaarandiga. Hiljem oli ta abielus sisearhitekt Maimu Vaarandiga, nende tütar Kai Vaarandi oli keraamikuharidusega tõlkija.

PersonaaliaRedigeeri

VälislingidRedigeeri