Aleksandr Kuprin

Aleksandr Ivanovitš Kuprin (vene keeles Александр Иванович Куприн; 7. september (vkj 26. august) 1870 Narovtšat, Pensa kubermang, Venemaa – 25. august 1938 Leningrad, NSV Liit) oli vene kirjanik.

Aastail 1910–1919 elas ta Peterburi kubermangus (hilisema nimega Petrogradi kubermangus) Gattšinas. Ta mobiliseeriti Esimese maailmasõja ajal ning oli väljaõppes Soomes, kuid demobiliseeriti siis kehva tervise pärast. Punase terrori käigus Petrogradis vahistati ta 1918. suvel ja viidi vanglasse.

Ta mobiliseeriti 16. oktoobril 1919 Gattšinas Vene kodusõja ajal kui ta endine tsaariarmee ohvitser (porutšik) Nikolai Judenitši juhitud Loodearmeesse. Ta määrati Narvas toimetama Loodearmee juures ilmuvat ajalehte Prinevski krai ("Приневскiй край"), lehetoimetus asus Narvas Koidula tänav majas nr 8.

Pärast Vabadussõja lõppu töötas ta venekeelses ajalehes Svoboda Rossii («Свобода Россiи») Tallinnas, hiljem aga emigreerus Helsingisse ja seejärel 4. juulil 1920 Prantsusmaale Pariisi.

1937. aastal läks raskesti haigena tagasi NSV Liitu, kus ka 1938. aastal suri.

Teoseid eesti keeles

• "Sulamith: Nowell". "Modern" kirjastus, Tallinn 1919
• "Vedel päike" (ulmejutt). Vene keelest tõlkinud Alfred Kurlents. Looduse universaal-biblioteek, nr. 93. Tartu 1929
• "Valge puudel" (jutustus). Tõlkinud Oskar Luts. Pedagoogiline Kirjandus. Tallinn 1941
• "Tsirkuses ja teisi novelle". Tõlkinud Olev Jõgi. LR 1957, nr 6
• "Jutte". Tõlkinud Kira Sipjagina ja Oskar Luts. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1957
• "Jutustused". Tõlkinud Voldemar Vent, Harald Joasoon, Enn Murdmaa, Endel-Eduard Pillau, Linda Ruus, Alfred Saul, värsid tõlkinud Villem Daniel, järelsõna: Voldemar Vent. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1958, 472 lk
  • Sisu: "Juurdlus", "Öömaja", "Miljonär", "Moolok", "Laste aed", "Allez!", "Imeväärne arst", "Olesja", "Maa põues", "Hobusevargad", "Vaga elu", "Tervisejoomine", "Kui ma näitleja olin", "Gambrinus", "Mehaaniline kohtumõistmine", "Granaatidega käevõru", "Olgu neetud!", "Must välk", "Püha vale"
• "Jutustused". Tõlkinud Astrid Ehavee, Georg Grünberg, Mare Lott. Eesti Raamat. Tallinn 1970, 472 lk
  • romaan "Kahevõitlus"
  • jutustused: "Staabikapten Rõbnikov", "Elujõgi", "Solvang", "Smaragd", "Sulamiit", "Kuningate park", "Rändajad", "Jeannette"
  • mälestused: "Tšehhovi mälestuseks", "Sellest, kuidas ma nägin Tolstoid aurikul "Püha Nikolai""
• "Ju-juu: jutte loomadest" (nooremale koolieale). Tõlkinud Gondo Olevsoo. Eesti Raamat, Tallinn 1979, 52 lk
  • Sisu: "Ju-juu", "Kuldnokad", "Barboss ja Žulka", "Sapsan", "Elevandi külaskäik", "Zaviraika"
• "Kirjad Tallinna". Publikatsiooni ette valmistanud ja kommenteerinud Ressi Kaera; tõlkinud Rein Põder. Vikerkaar1987, nr 4, lk 68–73 ja nr 6, lk 73–81; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
• "Jumalasalgajad. Lood Vene hinge allakäigust" (poliitiline publitsistika aastatest 1919–1930, sealhulgas artiklid Leninist, Trotskist, Gorkist). Koostanud, tõlkinud ja eessõna: Paavo Kivine. Tammerraamat, Tallinn 2014, 224 lk; ISBN 9789949526635

Mälestuse jäädvustamine

26. oktoobril 2003 avati Narvas tema mälestustahvel.

Isiklikku

1937. aastal läks koos temaga tagasi NSV Liitu abikaasa Jelizaveta Moritzovna Kuprina (Елизавета Морицевна Куприна).

1958. aastal läks NSV Liitu tagasi ka tema tütar Ksenija Kuprina, kes töötas A. S. Puškini nimelises teatris Moskvas.

Kirjandus

• Johannes Feldbach. "Saja-aastane Kuprin" – Looming 1970, nr 9, lk 1934–35; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
• Juri Družnikov. "Vene müüdid". Tõlkinud Reet Kudu. Eesti Raamat, Tallinn 2003 (lk 193–214: "Kuprin tökatis ja siirupis")

Välislingid

• Fotod ja looming
• А. И. Куприн – Гатчина – Эстония – эмиграция
• A. Kuprini toimetatud ja skaneeritud Приневский край ajalehenumbrid 1919-1920