Villu Kadakas

eesti arheoloog (ehitusarheoloog)

Villu Kadakas (sündinud 9. novembril 1972) on eesti arheoloog (ehitusarheoloog), Villem Raami preemia laureaat.

Ta on arheoloog, kes on spetsialiseerunud ajaloolise aja uurimisele.[1] Tema teadustöö põhisuund on Põhja- ja Lääne-Eesti keskaegsete kirikute, kloostrite, linnuste ja mõisate ning kesk- ja varauusaegse Tallinna vanalinna ja eeslinna ehitusarheoloogia[2].

Eesti keskaegsete kiviehitiste uurijana pälvis Villu Kadakas 2015. aastal iga viie aasta tagant väljaantava Villem Raami preemia.[3]

2007. aastast on ta Eesti Arheoloogiaseltsi liige ning 2010. aastast Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu (ICOMOS) Eesti komitee liige. Aastast 2012 on ta ühtlasi ICOMOS-i Eesti komitee juhatuse liige[2].

Haridus ja doktorikraad

muuda

Ta lõpetas 1991. aastal Tallinna 7. Keskkooli. 1991. aastal asus Kadakas õppima Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna ajaloo osakonnas arheoloogiat. Hiljem jätkas ta samas õpinguid ja lõpetas ülikooli 2001. aastal, kaitstes bakalaureusekraadi lõputööga "Ehitusarheoloogilistest uuringutest Tallinna endise Uue Seegi hoones aastatel 1998–1999"[4].

2001. aastal alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonnas muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna magistriõppes restaureerimise erialal. 2010. aastal sai ta samas Erki Russowi juhendamisel magistrikraadi väitekirjaga "Stratigraafia põhimõtted ja metoodika ehitusarheoloogiast ja selle rakendusvõimalustest Eesti vanema arhitektuuri uurimisel".[2][5] Magistritöö retsensent oli Kaur Alttoa[6].

2010. aastal alustas Kadakas õpinguid Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi doktoriõppes. 2020. aastal kaitses ta doktoritöö "Archaeological study of the rural churches of Harju and Viru provinces in Northern Estonia. Development of the building and the use of space in the lower zone" ('Harju- ja Virumaa maakirikute arheoloogiline uurimine. Ehituslik kujunemine ja ruumi kasutus alumises tsoonis'; juhendajad Erki Russow ja Anu Mänd).[2]

Töökäik

muuda

Aastatel 1998–2012 töötas ta osaühingus Agu EMS arheoloogina (Agu EMSi põhitegevus on arheoloogilised uuringud, järelevalve ja kaevamised)[2] ning 2012–2015 Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis teadurina. Pärast Ajaloo instituudi reorganiseerimist 2015. aasta novembris töötab ta teadurina Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses[2].

Alates 2005. aastast tegutseb ta ühtlasi Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas koosseisuvälise õppejõuna ehitusarheoloogia valdkonnas.[2]

Arheoloogilised väljakaevamised

muuda
 
Villu Kadakas (paremal) ja Kaur Alttoa (vasakul) Paide kiriku hoovis 2007. aastal

Villu Kadakas on teinud restaureerimise ja ehitamisega seotud uuringuid ja päästekaevamisi, teinud mullatööde arheoloogilist järelevalvet ning juhendanud kavandatavate ehitustega või mullatöödel ilmnenud leidudega seotud pääste- ja avariikaevamisi, muuhulgas Triigi mõisas Harjumaal (2009), Padise mõisa pargis Harjumaal (2009), Vabaduse väljakul Tallinnas ja Harjumäel (2009), Paide kirikus ja kirikuaias (2007, 2008, 2013)[7], Kolga mõisa alal (2015, kaevati välja keskaegse kloostri varemed[8]), Jaani seegis, Tallinna Uues seegis ja Padise kloostris.

Arheoloogilised uuringud Pöide kirikus

muuda

2012. aastal kaevati Pöide kirikus. Kadakas tõdes oma uurimuses, et Pöide kirik on tõepoolest Eesti vanim kiviehitis, ja väitis, et praeguse Pöide kiriku (ehitatud 13. sajandi teisel poolel gooti stiilis) sees on osaliselt säilinud varasema, 13. sajandi teisel veerandil püstitatud romaani stiilis kiriku müürid.[9]

Magistritööde juhendaja ja retsensent

muuda

2013. aastal oli Kadakas Kristi Tasuja Tartu ülikoolis kaitstud magistritöö "Tallinna Dunkri tänava II maailmasõjas hävinud hoonestusest võrdlevalt 1982. aasta arheoloogiliste kaevamiste ja kirjalike allikate põhjal" juhendaja (koos Aivar Kriiskaga).[2]

Ta on olnud retsensendiks magistritööde kaitsmisel Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonnas: 2014. aastal Kaarel Truu väitekirja "Keskaegsed kerishüpokaustid Tallinna vanalinnas" ja Anna Liisa Siku väitekirja "Tellis kui ehiskivi. Konserveerimisproblemaatika Pöide kiriku näitel" kaitsmisel.[6]

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Villu Kadaka abikaasa on arheoloog Ulla Kadakas.[11]

Näitused

muuda

Villu Kadakas on tegutsenud näituse koostajana[2]:

Publikatsioonid

muuda
  • Kadakas, Villu (2005). "Confusion with the "Chapel" Walls in the Southern Wing of Padise Monastery". –– Eesti Arheoloogiaajakiri = Estonian Journal of Archaeology, 9 (2), 156–174.
  • Lightfoot, Emma; Naum, Magdalena; Kadakas, Villu; Russow, Erki (2016). "The influence of social status and ethnicity on diet in mediaeval Tallinn as seen through stable isotope analysis". – Estonian Journal of Archaeology, 20 (1), 81–107, arch.2016.1.04.
  • Lõugas, Lembi; Kadakas, Villu; Kadakas, Ulla (2016). "Fishery in prehistoric and medieval Tallinn, Estonia". – Environmental Archaeology: The Journal of Human Palaeoecology, 1–8, 10.1080/14614103.2015.1118180.

Muinsuskaitse aastaraamatute kaasautor

muuda
  • Muinsuskaitse aastaraamat 2004: Villu Kadakas. "Uut informatsiooni Pirita ajaloolisest asustusest". Muinsuskaitseamet: Tallinn, 2005. Lk 73–74
  • Muinsuskaitse aastaraamat 2005: Villu Kadakas. "Ehitusarheoloogiast 21. sajandil". Muinsuskaitseamet: Tallinn, 2006. Lk 68–70
  • Muinsuskaitse aastaraamat 2012: Villu Kadakas. "Keskaegne maja Kõue-Triigi mõisa keldrites". Muinsuskaitseamet: Tallinn, 2013. Lk 20–21
  • Muinsuskaitse aastaraamat 2015: Villu Kadakas. "Kolga kloostrimõisa jäänused". Muinsuskaitseamet: Tallinn, 2016. Lk 76

Muude raamatute kaasautor

muuda
  • Padise pärand. Koostaja Heli Nurger. Kirjastaja: Padise Vallavalitsus. 2015

Viited

muuda

Välislingid

muuda