Tartu-Maarja kihelkond

Tartu-Maarja kihelkond (lühend TMr; saksa keeles Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis) on ajalooline kihelkond Tartumaal Tartu linna ümbruses, Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Tartu kihelkond Tartu-Maarja kihelkond
saksa keeles Dorpt Kirchspiel Kirchspiel St. Marien
kihelkonnakirik: Tartu Maarja kirik
Tartu Maarja kirik (1892)

Piirkonna ajalugu

Tartu-Maarja kihelkond on asutatud 13. sajandil. Muinasajal asus selle põhjapoolse osa kohal Jogentagana väikemaakond (muinaskihelkond), lõunapoolse osa kohal aga oletatav Ugandisse kuulunud muinaskihelkond keskusega Tartus.

Kihelkond oli suur ning tihedalt asustatud, seal oli palju mõisaid. Kihelkonnakirik oli Tartu Maarja kirik.

Kirchspiel St. Johannis ja Tartu linn, 1687. aastal

Liivimaa kubermangu Tartu kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Tartu-Maarja kihelkonna mõisad

Kihelkonnas paiknes 30 mõisat – 2 kirikumõisat, 15 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga, 2 poolmõisat, 1 linnamõis ning 4 riigimõisat koos 1 kõrvalmõisaga. Lisaks veel 15 karjamõisat.

• Tartu-Maarja kirikumõis (Pastorat Dorpat-St. Marien)
• Andressaare (Andresaar), Tammistu karjamõis
• Anne (Annemõis, Annenhof), Vasula karjamõis
• Aru (Arro) karjamõis
• Engevere (Engefer)
• Haage (Haakhof) kirikumõis
• Haava (Hawa), Vesneri kõrvalmõis, karjamõis
• Ihaste (Ihasteküll)
• Ilmatsalu (Ilmazahl) rüütlimõis
• Jaama (Jama) linnamõis
• Joora (Joora) karjamõis
• Kaarli (Karlsberg), Tammistu kõrvalmõis
• Kabina (Kabbina) rüütlimõis
• Kangru (Kangro) karjamõis
• Kardla (Kardell)
• Karlova (Karlowa) rüütlimõis
• Kavastu (Kawast) rüütlimõis
• Korova (Korrowa) karjamõis
• Kvissentali (Quistenthal), Raadi karjamõis
• Lemmatsi (Ruhenthal) poolmõis, varem Karlova kõrvalmõis
• Lepiku (Leppiko) karjamõis
• Luunja (Lunia) rüütlimõis
• Maarjamõisa (Marienhof) riigimõis
• Maramaa (Marrama) rüütlimõis
• Muuli (Mulemoise; ka Kirjutajamõis (Kirritoga)
• Möllatsi (Mollatz), Vesneri karjamõis
• Müta (Mütta, Obstbaumschule), karjamõis
• Piiskopi (ka Papimõis; Bischofshof) riigimõis
• Pilka (Pilken) rüütlimõis
• Poksi (Poksi) karjamõis
• Preedi (Predi) karjamõis
• Puta karjamõis
• Põvvatu (Pöwwato), Luunja kõrvalmõis
• Raadi (Rathshof) rüütlimõis
• Raadlovi (Radlowi) karjamõis
• Robi (Robi), Raadi alluvuses
• Rojasilla (Rojasilla), Vasula karjamõis
• Ropka (Ropkoy) rüütlimõis
• Rõõmu (Römo, Freudenhof) karjamõis
• Räni (Renningshof) rüütlimõis
• Ränna (Rennaküla)
• Saeveski (ka Saage; Saghof), Kavastu karjamõis
• Savikoja (Sawwikodda), Luunja karjamõis
• Sirgu (Sirgo), Luunja kõrvalmõis
• Taabri (Anrepshof, Kuyvenorm) riigimõis
• Tamme (Tammenhof) karjamõis
• Tammistu (ka Tammiste; Tammist) rüütlimõis
• Tereski (Terreski), Sootaga karjamõis
• Tila (Tilla), Raadi karjamõis
• Tordi (Tordi, Beigut), Taabri kõrvalmõis
• Traksi (Traksi), Maramaa karjamõis
• Uhti (Ucht), Reola karjamõis
• Vahi (Franzenhütte, Wahhi) poolmõis
• Vanaaseme (Friedrichsberg), Vorbuse karjamõis
• Vanamõisa (Luunja-Vanamõisa, Wannamois), Luunja kõrvalmõis
• Vasula (Wassula) rüütlimõis
• Veibri (Timmofer) riigimõis
• Vesneri (Wesslershof) rüütlimõis
• Viira (Wiira), Kavastu karjamõis
• Vorbuse (Forbushof) rüütlimõis
• Väike-Kabina (Klein-Kabbina)
• Ülenurme (Uellenorm) rüütlimõis

Tartu-Maarja kihelkonna vallad

• Haage vald (1887–1899)
• Jaama vald (1866–1891)
• Karlova vald (1866–1892)
• Kavastu vald (1866–1917)
• Luunja vald (1866–1917)
• Maarjamõisa vald (1866–1899)
• Maramaa vald (1866–1891)
• Pilka vald (1874–1892)
• Raadi vald (1866–1917)
• Ropka vald (1866–1917)
• Taabri vald (1866–1892)
• Tammistu-Kaarli vald (1866–1892)
• Vasula vald (1866–1891)
• Vesneri vald (1866–1892)
• Vorbuse vald (1866–1917)

Galerii

• 

  Vaade Vasula mõisa maadele 1783, Johann Christoph Brotze

Kihelkonna alad tänapäeval

Kihelkonna maad paiknevad tänapäeval tervikuna Tartu maakonna aladel. Kihelkonna põhiosa asub Emajõe vasakkaldal pika siiluna Tartust kuni Peipsini. Kaks eraldatud ala asuvad Tartust läänes Ilmatsalu mõisa ümbruses ning Tartust lõunas Ülenurme mõisa lähikonnas. Kihelkonna aladel paikneb üsna suures mahus ka Tartu linn.

Kihelkonna lõunapoolse serva alad moodustavad Luunja valla. Sellest põhja pool olevad mahukad alad on Tartu valla lõunaosas. Kihelkonna loodenurk ja lääneosa jääb Tartu linna, väike lapp ka Elva valla idaossa. Alad Tartu edela- ja lõunaküljel kuuluvad Ülenurme valda.

Kirjandus

• Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk-d 384–385.
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 247–255.