Vesneri mõis (saksa keeles Wesslershof, varem Lauenhof, Lawen[1]) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal[2]. Tänapäeval jäävad mõisakompleksi jäänused Tartu maakonna Tartu valla Vesneri küla[küsitav] territooriumile.

Ajalugu

muuda

Mõisat on esimest korda mainitud 16. sajandi keskel, kui selle omanik oli Marccus Vesler[2]. Poola valitsusajal andis Poola kuningas Zygmunt III Waza mõisa[3] Tartu Jaani koguduse saksa pastor Christian Schrapferile. 1753. aastal müüdi Wesleri 20.300 rubla eest sillakohtunikule Wrangelile. 1808. aastal ostis Augusta Sidonia von Schultzi varade oksjonilt, Vesneri 58 100 hõberubla ja Haava 24 600 hõberubla eest Otto von Oettingen. 1842. aastal müüsid Henriette von Oettingeni pärijad Vesneri ja Haava mõisa Heinrich von Strykile. Heinrich von Stryki (1793–1862) surma järel läksid Vesneri ja Haava mõisad pärimise korras tema laste ühisomandisse ja 1864. aasta pärandavara jagamise lepinguga Robert Otto von Stryki (1837–1873) ainuomandisse. Vesneri ja Haava mõis liideti 1867. aastal. Robert Otto Ludwig von Stryki surma järel läks Vesneri-Haava mõis tema pärijate ühisomandisse ja 1897. aastal Ernst von Stryki ainuomandisse[4].

Vesleri järgi sai mõis ka nime[2]. 16. sajandi lõpust ja 17. sajandi algusest on teada mõisa nimena kõrvuti varasema Wesseler ja Lawen. Kasutusele jäi uus nimi: Weszlershoff (1681), Wesnershof ja Weslershof (1782). Mõlemad variandid olid veel 19. sajandil käibel: Wefinershof (1840), Weslershof (1900), Vesneri (1782, 1900)[1].

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Ernst Oskar Heinrich von Stryk[2].

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Koidu Uustalu, Mõisate ja mõisnike nimedest lähtunud kohanimesid Lõuna-Eestis, Keel ja Kirjandus. 1968 nr 12, lk 741
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Vesneri ja Haava mõis - 1395 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 15.11.2015)
  3. Matthias Johann Eisen, Tartu ümbruse mõisa- ja wallanimed. Vesneri, Postimees, nr. 83, 11 juuni 1918
  4. Vesneri mõis (Tartu-Maarja khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Kirjandus

muuda
  • Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 106.
  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 49-51 [1].
  • Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 441-442 [2].

Välislingid

muuda