Ava peamenüü

Tüse adeenium (Adenium obesum) on koerakooluliste sugukonda adeeniumi perekonda kuuluv puittaimeliik.

Tüse adeenium
Maldives 01010.JPG
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Emajuurelaadsed Gentianales
Sugukond Koerakoolulised Apocynaceae
Perekond Adeenium Adenium
Liik Tüse adeenium
(Forssk.) Roem. & Schult.
Binaarne nimetus
Adenium obesum
Sünonüümid

Adenium coetaneum Stapf
Adenium honghel A. DC.
Nerium obesum Forssk.[1]

Tüse adeenium Tansaanias

Tüse adeenium on sukulentne põõsas. Ta on enamasti igihaljas, kuid mõnikord võib ka kuivuse või külma tõttu lehed langetada.

LevikRedigeeri

Tüse adeenium kasvab Aafrikas Saheli piirkonnas (Senegalist Sudaanini), Aafrika ida- ja lõunaosas ning Araabia poolsaarel.

Ta kasvab pärismaisena Egiptuses, Tšaadis, Etioopias, Somaalias, Sudaanis, Keenias, Tansaanias, Ugandas, Kamerunis, Beninis, Elevandiluurannikul, Guineas, Malis, Mauritaanias, Nigeris, Nigeerias, Senegalis, Omaanis, Saudi Araabias, Jeemenis; naturaliseerununa Sri Lankal. Taime kultiveeritakse ka mujal Aafrikas, samuti Kagu-Aasias.[2]

Taim kasvab savannis, peamiselt liivasel ja kaljusel pinnal, kuni 2100 meetri kõrgusel merepinnast. Ta eelistab poolkuiva kliimat.

VälimusRedigeeri

Taim kasvab 1–3 meetri kõrguseks. Tüvi on jämenenud, tüükaosa moodustab maapinna läheduses paksendi (caudex). Koor on sile, kahvatuhallikas-rohekas kuni pruun.

Lehed paiknevad võrsete tippudes spiraalsete asetuvate kobaratena. Leht on äraspidimunajas, terve servaga, nahkjas, 5–15 cm pikkune ja 1–8 cm laiune. Torujad õied on 2–5 cm pikkused; läbimõõt on 4–6 cm. Õiel on viis kroonlehte. Õied on roosad, kroonlehe keskosa on tihti heledam.

PaljunemineRedigeeri

Tüse adeenium on putuktolmleja. Õie viljastumisest vilja valmimiseni kulub 2–3 kuud.

Taime 11–22 cm pikkune vili on kukkur, mille moodustavad kaks alusel kokkukasvanud osakukrut. Vili on hallikas, otstest kitsam, avaneb pikisuunas. Pikergused lendkarvadega seemned on 10–14 mm pikkused.

KasutamineRedigeeri

Taimemahl sisaldab mitmesuguseid mürke, eelkõige südametegevust kahjustavaid glükosiide ja aglükoone. Taime juurte ja okste mahlast tehakse jahipidamisel kasutatavat noolemürki.

Taimeosadest tehtud tõmmisega on ravitud muu hulgas suguhaigusi ja nahahaigusi ning tõrjutud täisid. Mahla on kasutatud hambapõletike ja põletikuliste haavade raviks.

Oksi kasutatakse ka kütteks.

Parasvöötmes kasvatatakse teda toataime ja bonsaina.

AlamliigidRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri