Maximilian Maksolly
Maximilian Maksolly (õieti Feichter, eesnimi kirjapildis ka Maksimilian; 19. august 1880 Tallinn – 9. september 1968 Rio de Janeiro) oli Eesti kunstnik, batalist (lahingumaalija).
Maximilian Maksolly | |
---|---|
Sünninimi | Maximilian Feichter |
Sündinud |
19. august, 1880 Tallinn, Eesti |
Surnud |
9. september, 1968 Rio de Janeiro, Brasiilia |
Rahvus | Eesti ungarlane |
Haridus | Alexander von Stieglitzi kunsttööstuskool, Peterburi |
Tegevusala | akvarell, õlimaal |
Kunstivool | realism |
Tuntud teoseid |
Eesti Vabariigi väljakuulutamine (1925/1926) Paju lahing (1926) |
Elulugu
muudaSündis 1880. aastal Tallinnas ungarlasest isa ja eestlannast ema perekonnas. Üldhariduse omandas Tallinnas Peetri Reaalkoolis ja kunstihariduse Alexander von Stieglitzi kunsttööstuskoolis Peterburis, mille lõpetas 1909. aastal. Töötas seejärel kunstnikuna Venemaal ning aastatel 1910–1911 Saksamaal. Abiellus 1912. aastal Peterburis Klikeria Taigatšovaga. Elas aastatel 1917–1923 Venemaal, restaureeris seinamaalinguid ja maalis portreid.
1923. aastal naasis Maksolly Poola kaudu Eestisse, kus hakkas 1926. aastal tegelema batalistikaga, kuna Kultuurkapitali kaudu anti kunstnikkonnale ulatuslik temaatiline tellimus muinasmütoloogiast muistse vabadusvõitluse ja Eesti Vabadussõjani. Maksolly maaliski Vabadussõda ja selle silmapaistvaid tegelasi, samuti Eesti riigitegelasi, osaledes oma maalide ja portreedega aastatel 1924–1929 mitmetel näitustel. Ta maalid kaunistasid sõjaväe- ja riigiasutusi, väeosi ja Vabadussõja muuseumi; nende maalide reproduktsioone levitati piltpostkaartidel, ajakirjanduses ja raamatutes.[1]
Maksolly tuntuimad maalid on "Paju lahing 31. jaanuaril 1919. a." ja "Need, kes vabastasid isamaa". Maksolly maale on kiidetud nende dünaamilise ülesehituse, efektsuse, detailide ja situatsioonide tõepära pärast, kuid laidetud nende pealiskaudsuse, värvivahekordade robustsuse ja fotolikkuse pärast. Enamik Maksolly sõjamaale hävitati Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis.[1]
Maksolly lahkus 1929. aastal Eestist Prahasse, töötas kunstnikuna mitmel pool Euroopa riikides ja USA-s ning asus pärast Teist maailmasõda 1948. aastal elama Brasiiliasse.
Maximilian Maksolly suri 9. septembril 1968 Rio de Janeiros, ta on maetud sealsele São João Batista kalmistule.[2][1]
Teoseid
muuda- "Neiu rahvariides" (1920. aastad)
- "Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.II.1918" (1925/1926)
- "Tapa vallutamine 9. jaanuaril 1919" (1926)
- "Paju lahing 31. jaanuaril 1919. a." (1926)
- "Need, kes vabastasid Isamaa"
- "Pohjan Pojat"
- "Narva põlemine 25. aprillil 1919"
- J. Laidoneri portree
- J. Kuperjanovi portree
- J. Pitka portree
- K. Partsi portree
- A. Irve portree