Kuslapuu

taimeperekond

Kuslapuu (Lonicera) on uniohakalaadsete seltsi kuslapuuliste sugukonda kuuluv põõsaste perekond.

Kuslapuu
Lõhnav kuslapuu (Lonicera caprifolium)
Lõhnav kuslapuu (Lonicera caprifolium)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Uniohakalaadsed Dipsacales
Sugukond Kuslapuulised Caprifoliaceae
Perekond Kuslapuu Lonicera

Teaduslikult kirjeldas kuslapuud esimesena Carl von Linné. Ladinakeelse nime sai ta saksa botaaniku Adam Lonitzeri (15281586) järgi, kes avaldas oma teosed ladina keeles nime Adamus Lonicerus all.

Maailmas kasvab umbes 180 liiki kuslapuid, neist sadakond Hiinas. Euroopas, Indias ja Põhja-Ameerikas kasvab igaühes looduslikult umbes 20 liiki kuslapuid.

Mitut liiki kuslapuid kasvatatakse ilutaimena. Eriti mõjusad on nad rühmades, näiteks alleena.

Mõned kuslapuud on muutunud invasiivseks, kui neid on viidud kasvama väljapoole looduslikku levilat, näiteks Põhja-Ameerikasse või Uus-Meremaale. Niisugused on näiteks jaapani, Maacki, Morrow' ja tatari kuslapuu.

Kuslapuu (harilik kuslapuu ja sinine kuslapuu) oli Eesti 2016. aasta puu.[1]

Kuslapuu perekond jaotaktase kaheks alamperekonnaks [2]:

  • Lonicera (3-õieline ebasarikas, lehed alusel kokkukasvanud)
  • Chamaecerasus (2-õielne ebasarikas)

Välimus

muuda

Kuslapuu lehed on 1–10 cm pikad, lihtsad ja ovaalsed. Leheseis on vastak. Enamik taimi on heitlehised, aga mõned, mis kasvavad ilma talveta kliimas, on ka igihaljad. Vastakuti asuvad lehed võivad omavahel kokku kasvada.

Paljudel kuslapuudel on magusalt lõhnavad kahekülgse sümmeetriaga õied, mis sisaldavad magusat söödavat nektarit. Õied on heledad: valged, roosad, kollased või helesinised. Õielehti on viis. Enamik õisi kasvab kahekaupa ja sellepärast paiknevad ka valminud viljad oksal tavaliselt kahekaupa. Pole haruldane, et naaberviljad omavahel kokku kasvavad.

Kuslapuu vili on punane, sinine või must kerajas või pikergune mari, milles on mitu seemet. Enamik kuslapuid on mürgiste või söödamatute viljadega. Erandiks on sinine kuslapuu, mis kasvab looduslikuna ka Eestis.

Eesti liigid

muuda

Liike

muuda
 
Ripsmeline kuslapuu
 
Jaapani kuslapuu viljad
 
Igihaljas kuslapuu
 
Tatari kuslapuu
 
Sinise kuslapuu viljad
 
Söödava kuslapuu sort 'Goluboje Vereteno'

Viited

muuda

Kirjandus

muuda