Harilik kuslapuu

taimeliik

Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) on kuslapuuliste sugukonda kuslapuu perekonda kuuluv heitlehine mitmeaastane põõsas.

Harilik kuslapuu

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Uniohakalaadsed Dipsacales
Sugukond Kuslapuulised Caprifoliaceae
Perekond Kuslapuu Lonicera
Liik Harilik kuslapuu
Binaarne nimetus
Lonicera xylosteum
L.

Rahvapärased nimetused: kuusmapuu, kuusmann, kukepuu, takispuu, kohlap.

Kirjeldus

muuda

Kuslapuu lehed on hallikasrohelised ja need on nii alt- kui pealtpoolt lühikeste karvakestega kaetud. Puu õite värvus varieerub valgest kollakasvalgeni.

Kuslapuu sügavpunased, punaseid sõstraid meenutavad marjad on eluohtlikult mürgised. Sõstardest erinevalt ei kasva marjad suurtes kobarates, vaid kahekaupa kokkukasvanult.[1] Maitselt on marjad maitsetud või pigem ebameeldiva maitsega.[2]

 
Viljad

Kasvukoht

muuda

Kuslapuu eelistab kasvada kuuse enamusega metsades ja puisniitudel. Eestis pärismaine ja sageliesinev[3].

Ökoloogia

muuda

Kuslapuu-sõrmiktiiva röövik toitub harilikul kuslapuul.

Rakenduskohad

muuda

Ehkki marjad on eluohtlikult mürgised, on neid kasutatud ka lahtistina. Kuslapuu puit on väga kõva, seetõttu on sellest valmistatud kangakudumissüstikuid, rehapulki, heegelnõelu ja jalutuskeppe. Linnahaljastusse sobib saastunud õhu ja kärpimise taluvuse tõttu.[2]

Mürgistus

muuda

Mürgistuse tunnused on oksendamine, verine väljaheide, näo punetus, rõhutunne peas, korrapäratu pulss, külm higi kehal.[1]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 "MÜRGIMARJAD - kuslapuu". Looduskalender.ee. Looduskalender. 5. juuli 2019. Vaadatud 26. juulil 2023.
  2. 2,0 2,1 "harilik kuslapuu". liigikirjeldus. Vaadatud 26. juulil 2023.
  3. Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 259

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda