Kuslapuulised
Kuslapuulised (Caprifoliaceae) on taimesugukond uniohakalaadsete seltsist.
Kuslapuulised | |
---|---|
Pterocephalus brevis | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Uniohakalaadsed Dipsacales |
Sugukond |
Kuslapuulised Caprifoliaceae |
Kuslapuuliste sugukonda kuulub umbes 800 liiki õistaimi, millest enamik on põõsad ja liaanid. Esinevad ka mõned rohttaimed.
LevilaRedigeeri
Sugukond on levinud ülemaailmselt. Suurima tihedusega on kuslapuuliste sugukonda kuuluvaid liike Põhja-Ameerika ja Aasia idaosas. Kuslapuulisi ei leia vaid troopikast ja Lõuna-Aafrikast.
Iseloomulikud joonedRedigeeri
Lehed on vastakud ja ilma abilehtedeta. Lehed võivad olla nii suvihaljad kui ka igihaljad. Õied on lehterjad või kellukjad ning reeglina lõhnavad. Viljaks on enamasti mari või luuvili. Perekondade takispuu (Diervilla) ja veigela (Weigela) viljadeks on kupar.
PerekonnadRedigeeri
Eestis esindatud perekonnad: lumimari, harakkuljus, kuslapuu. Varem siia sugukonda kuulunud perekonnad leeder ja lodjapuu arvatakse nüüd kuuluvaks muskuslilleliste (Adoxaceae) sugukonda.
- Abelia – abeelia
- Aretiastrum
- Astrephia
- Bassecoia
- Belonanthus
- Centranthus – kannuslill
- Cephalaria – kugarpea
- Diervilla – diervilla ehk takispuu
- Dipelta
- Dipsacus – uniohakas
- Ebulum
- Fedia – feedia
- Heptacodium
- Knautia – äiatar
- Kolkwitzia – kolkviitsia
- Leycesteria – leisteeria
- Linnaea – harakkuljus
- Lomelosia
- Lonicera – kuslapuu
- Macrodiervilla
- Metalonicera
- Morina – moriina
- Nardostachys – nard
- Oreinotinus
- Patrinia – kuldpalderjan
- Phyllactis
- Plectritis
- Pseudobetckea
- Pseudoscabiosa
- Pterocephalidium
- Pterocephalodes
- Pterocephalus – tiibpea
- Pycnocomon
- Scabiosa – tähtpea
- Siphonella
- Sixalix
- Stangea
- Succisa – peetrileht
- Succisella – jaaguleht
- Symphoria
- Symphoricarpos – lumimari
- Tinus
- Triosteum – kolmseemnik
- Triplostegia
- Weigela – veigela
- Weigelastrum
- Xylosteon