Kuslapuulised

Kuslapuulised (Caprifoliaceae) on taimesugukond uniohakalaadsete seltsist.

Kuslapuulised
Pterocephalus brevis
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Uniohakalaadsed Dipsacales
Sugukond	Kuslapuulised Caprifoliaceae

Kuslapuuliste sugukonda kuulub umbes 800 liiki õistaimi, millest enamik on põõsad ja liaanid. Esinevad ka mõned rohttaimed.

Levila

Sugukond on levinud ülemaailmselt. Suurima tihedusega on kuslapuuliste sugukonda kuuluvaid liike Põhja-Ameerika ja Aasia idaosas. Kuslapuulisi ei leia vaid troopikast ja Lõuna-Aafrikast.

Iseloomulikud jooned

Lehed on vastakud ja ilma abilehtedeta. Lehed võivad olla nii suvihaljad kui ka igihaljad. Õied on lehterjad või kellukjad ning reeglina lõhnavad. Viljaks on enamasti mari või luuvili. Perekondade takispuu (Diervilla) ja veigela (Weigela) viljadeks on kupar.

Perekonnad

Eestis esindatud perekonnad: lumimari, harakkuljus, kuslapuu. Varem siia sugukonda kuulunud perekonnad leeder ja lodjapuu arvatakse nüüd kuuluvaks muskuslilleliste (Adoxaceae) sugukonda.

• Abelia – abeelia
• Aretiastrum
• Astrephia
• Bassecoia
• Belonanthus
• Centranthus – kannuslill
• Cephalaria – kugarpea
• Diervilla – diervilla ehk takispuu
• Dipelta
• Dipsacus – uniohakas
• Ebulum
• Fedia – feedia
• Heptacodium
• Knautia – äiatar
• Kolkwitzia – kolkviitsia
• Leycesteria – leisteeria
• Linnaea – harakkuljus
• Lomelosia
• Lonicera – kuslapuu
• Macrodiervilla
• Metalonicera
• Morina – moriina
• Nardostachys – nard
• Oreinotinus
• Patrinia – kuldpalderjan
• Phyllactis
• Plectritis
• Pseudobetckea
• Pseudoscabiosa
• Pterocephalidium
• Pterocephalodes
• Pterocephalus – tiibpea
• Pycnocomon
• Scabiosa – tähtpea
• Siphonella
• Sixalix
• Stangea
• Succisa – peetrileht
• Succisella – jaaguleht
• Symphoria
• Symphoricarpos – lumimari
• Tinus
• Triosteum – kolmseemnik
• Triplostegia
• Weigela – veigela
• Weigelastrum
• Xylosteon