Kopli
|
See artikkel räägib asumist Tallinnas; teiste samanimeliste asulate kohta vaata lehekülge Kopli (täpsustus). |
Kopli on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum paikneb Kopli poolsaarel, mis ühelt poolt külgneb Paljassaare lahega, teiselt poolt Kopli lahega. Kopli asum piirneb Paljassaare ja Pelguranna asumiga ning selle pindala on 2,82 km2.[1]
| Kopli | |
|---|---|
 | |
| Pindala | 2,82[1] km² |
| Elanikke | 6628 (1.1.2020)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 59° 28′ N, 24° 40′ E |
 | |
Koplis tegutseb Kopli Selts.[3]
Kopli asumil on neli allasumit: Bekkeri, Neeme, Telliskopli ja Vene-Balti.
muuda
.jpg)
Koplis asuvad Alasi tänav, Amburi tänav, Ankru tänav, Kaevuri tänav, Kaluri tänav, Ketta tänav, Kilbi tänav, Klaasi tänav, Kopli tänav, Kopliranna tänav, 1. liin, 2. liin, 3. liin, 4. liin, 5. liin, Liinivahe tänav, Maleva põik, Maleva tänav, Marati tänav, Meeruse tänav, Neeme põik, Neeme tänav, Pardiloigu tänav, Pelguranna tänav, Pärnulõuka tänav, Sepa tänav, Sirbi tänav, Süsta tänav, Treiali tänav, Turvise tänav, Uus-Maleva tänav, Vasara tänav.
Elanikkond muuda
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv[1][4][5] |
|---|---|
| 2020 | 6628 |
| 2017 | 7082 |
| 2016 | 7186 |
| 2015 | 7240 |
| 2014 | 7163 |
| 2013 | 7112 |
| 2012 | 7094 |
| 2011 | 7138 |
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17% ja üle 68aastased 10–19%, eestlaste osakaal asumi elanikkonnas oli 18–49%.[6]
Olulisemad objektid muuda
Asumi territooriumile jääb kokku 4 sadamat: Vene-Balti sadam, Piirivalvesadam, Bekkeri sadam ja Meeruse sadam. Koplis asuvad Süsta park, Kopli ehk Kase park ja Kopli kalmistupark. Asumis paikneb Tallinna Püha Piiskop Nikolause kirik.
Haridus ja kultuur muuda
Koplis asuvad Eesti Mereakadeemia ja Tallinna Kunstigümnaasium, samuti MTÜ I studiumi hallatav erakool ARE koolitus, Tallinna Kopli Noortemaja, Tallinna Kopli Ametikool, spordiklubid Kotree, jalgpalliklubi Dünamo, SK POKO, jalgpalliklubi FC Strommi.
Haljastus muuda
Koplis asuvad Kopli Kalmistupark, Süsta park ja Kase park.
Ajalugu muuda
Kopli piirkond oli keskajal linna üks suuremaid karjamaid. Kopli oli linnast eraldatud muldvalliga piirdeaiaga, mis ulatus Kopli lahest Tallinna laheni Kopli poolsaarel. Piirdeaia värav asus Sitsi mäel.[7]
1365. aastast pärineb esimene kirjalik teade Kopli piirkonnas asunud telliselöövi kohta. Telliste ja katusekivide põletamiseks vajalikud küttepuud toodi Naissaarelt ja Aegnalt säilitades Kopli tammikut. Hiljem hakatigi Kopli poolsaart, eriti saksa keeles, nimetama just Telliskoppliks (saksa keeles Ziegelkoppel). Telliselöövi majandamine ja karjamaade kasutamine allus kahele raehärrale (nn Kopliisandad).[viide?]
4. novembril 1415 kinnitas Tallinna komtuur (1411–1417) Johann von Boderick, nimetatud ka Wekebrodiks, kokkuleppe Tallinna bürgermeistrite ja raega kalurite kohta linnakoplis. Kokkuleppe kohaselt tohtisid Saksa ordu komtuuri talupojad Tallinna linnasarases asuvas linnakoplis (Kopli poolsaarel) ehitada täpselt kindlaksmääratud suurusega kivist või puidust kalurionne, mille arv ei tohtinud ületada seitset. Talve tulekul pidid kalurid onnidest lahkuma ning neil oli lubatud karjatada kuni seitset hobust. Metsaraie oli keelatud.[viide?], kuna tammepuitu kasutati linna veevarustuse puittorustikkude ja suurtükilafettide valmistamiseks[8].
1689. aastal läks Kopli koos Paljassaartega Rootsi kuningriigi omandusse. Tallinna linn sai Kopli ja Paljassaared tagasi 1710. aasta Tallinna kapitulatsioonilepinguga.[viide?]
_(14742151506).jpg)
Kopli maastikku ilmestanud suure tammemetsa puid kasutati linna suurtükkide, sadama jm tarbeks. Tammik sai tugevalt kannatada Vene-Liivi sõja ajal (1570–1571), kui toimus Tallinna piiramine. Tammemets hiljem küll taastati ning 17. sajandil oli mets üheks linlaste väljasõidukohaks. Siinsetest metsadest on oodi kirjutanud saksa luuletaja Paul Fleming.[7]
1909. aastal Venemaa keisririigi valitsuse kinnitatud sõjalaevade ehitamise programmi täitmiseks rajati sõjalaevade baasiks rajati Tallinna sõjasadam. Laevade ehitamiseks ja remondiks rajati Kopli poolsaarele eri aegadel uus riigi sadamatehas ning kolm eratehast, peale poolsaare lõunaküljele Bekkeri tehase ehitati põhjaküljele Noblessneri ja Kopli poolsaare tippu Vene-Balti laevatehas.
Kopli metsa püüti 1930. aastail luua rahvaparki, milleks eraldati maa ja istutati puid. Praegune Süsta park on jäänuk kunagisest Kopli metsast.[7]
Koplis on tegutsenud sellised ettevõtted nagu Kopli tellisetehas, ETK Kopli metallitehas, õli- ja määrdetehas Orto jm.[7]
Kopli asumil on neli allasumit: Bekkeri, Neeme, Telliskopli ja Vene-Balti.
Bekkeri muuda
Pikemalt artiklites Bekkeri asum ja Bekkeri asundus
Bekkeri allasum on nime saanud Bekkeri (Böckeri) laevatehase järgi, mille ehitamist alustati 1912. aastal. Asum piirnes Kopli kalmistu, Kopli lahe, Kopli tänava ja Kopliranna tänavaga. Esimese maailmasõja ajal toodeti tehases miiniristlejaid, jäälõhkujaid jm ning remonditi sõjalaevu. 1917. aastal koliti laevatehas Novorossiiskisse. Hiljem kasutasid laevatehase endisi hooneid kummivabrik Põhjala, Lorupi klaasitööstus ja muud ettevõtted.[7]
Bekkeris asunud kaluriküla mainiti kirjalikes allikates esimest korda 1415. aastal. Allasumi aladele rajati 1774. aastal Kopli kalmistu, kuhu maeti Oleviste ja Niguliste koguduse liikmeid. Kalmistuga koos rajati ka uus tee, mis suundus vanalinnast Koplisse (praegune Kopli tänav).[7]
Kopli kalmistu suleti 1950. aastal ning selle arhitektuuri- ja kunstimälestised hävitati. Kalmistu muudeti pargiks, mis võeti 1993. aastal looduskaitse alla. Aastatel 2002–2006 kalmistupark rekonstrueeriti.[7]
Enne I maailmasõda rajati allasumisse Bekkeri sadam. Meeruse ehk Kopliranna sadam rajati 1950. aastal.[7]
Neeme muuda
- Pikemalt artiklis Neeme asum
Neeme allasum rajati aiaasunduse ühingu Kodu poolt. Allasum on nime saanud Neeme tänava järgi, kus oli 1930. aastate lõpuks 34 elamut. Neeme maa-alal olid enne II maailmasõda suured juur- ja puuviljaaiad. 1946. aastal lõi perekond Ventser mahajäetud talude maadele 0,9 hektari suuruse Neeme aiandi, kus kasvatati köögivilja ja lilli. Hiljem liideti aiandiga Jõhvi aiand, 1999. aastal aiand suleti.[7]
Nõukogude ajal asus Neeme tänava lõpus NSV Liidu piirivalve Tallinna piirivalvesalga piirivalvekordon.[7]
Telliskopli muuda
- Pikemalt artiklis Telliskopli asum
Telliskopli allasum on nime saanud keskaegse Telliskopli mõisa järgi, mida on nimetatud ka Kopli mõisaks. Selle mõisa näol oli tegemist linnamajandiga, mis korraldas katusekivide ja müüritelliste põletamist ning loomade karjatamist.[7]
Telliskoplisse ehitati enne 1940. aastat ainult kaks maja (Kopli 102E – Kopli algkooli hoone[9] ja Kopli 104), milles praegu asuvad Tallinna Kunstigümnaasium ja Kopli lasteaed. 1928. aastal ehitatud Kopli lasteaia hoone oli esimene selletaoline spetsiaalselt lastele mõeldud ehitus Eesti Vabariigis. Pärast teist maailmasõda ehitati allasumisse barakke ja kilpmaju, 1960. aastatel ka hruštšovkasid.[7]
Vene-Balti muuda
- Pikemalt artiklis Vene-Balti asum
See allasum on nime saanud Vene-Balti laevatehase ja sadama järgi. Laevatehases töötas 1916. aastal 7500 töölist, kellest enamik olid pärit Venemaa sisekubermangudest. Laevatehase rajamisega seoses ehitati ka tehase algkool, polikliinik, klubi, kauplused jm, samuti Tallinna püha piiskop Nikolause kirik. Vene-Balti allasum jagunes tööstusrajooniks ja elurajooniks, kus eristati omakorda ametnike küla ja "töölistekoloniid" (Kopli liinid).[7]
Suurem osa tehase seadmeid ja töölisi evakueeriti 1917. aastal Novorossiiskisse ja Taganrogi. Pärast seda asusid tehase barakkidesse Vene Loodearmee hospidalid, mis isoleeriti linnast epideemia tõttu. 1930. aastatel asus laevatehase peahoonesse Tallinna Tehnikum (hilisem Tallinna Tehnikaülikool), mis kolis oma peahoone mujale 1964. aastal. Hiljem on hoones asunud TTÜ majandusteaduskond, siis Eesti Mereakadeemia.[7]
Vaata ka muuda
- Kopli kalmistu
- Karbiküla (Tallinn), Niidi ja Sitsi tänava piirkond
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
- ↑ Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
- ↑ Kopli Seltsi koduleht
- ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
- ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
- ↑ 7,00 7,01 7,02 7,03 7,04 7,05 7,06 7,07 7,08 7,09 7,10 7,11 7,12 7,13 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Aleksander Kivi, Mäed ja mäenimelised tänavad Tallinnas, Kultuur ja Elu, 1964 nr 7, lk 408-409
- ↑ 8753 Kopli algkool, 1940, 1949. a., Kultuurimälestiste riiklik register nr 8753
Kirjandus muuda
- Heldur Sander "Kopli tammik sajandite keerises". – Eesti Loodus 1998, nr 11/12, lk 492–493
- Robert Nerman "Kopli: miljöö, olustik, kultuurilugu 1918–1940, kokkuvõtte tõlkija Mart Aru, 2. trükk 2002. ISBN 9985-78-036-1
Välislingid muuda
- Viire Villandi, Aastatetagune kujutelm Koplist pole täitunud, Postimees, 8. veebruar 1998
Galerii muuda
-
Vanad puumajad Sepa tänava põhjaotsas -
Vanad puumajad Sepa tänava ja 2. liini vahel -
Vanad puumajad Kaevuri tänavas Treiali tänava poolt -
Kopli trammidepoo -
Kopli raudtee -
Eesti Mereakadeemia hoone Koplis -
Kopliranna 24 korterelamu -
Polütehniline Instituut Koplis (1930ndad) -
Kopli kalmistu 20. saj teine pool -
Kopli tn 2, kinnistu nr 45 (1938) -
Kopli tn 4, kinnistu nr 42, 44 Omanik J. Puhk (1938)
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kopli |