Koorküla
Koorküla on küla Valgamaal Tõrva vallas.
| Koorküla | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
30,6 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
54 (1.01.2020)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood: |
3420[3] |
| Koordinaadid | 57° 56′ N, 25° 52′ E |
  | |
 | |
1991.–2017. aastal kuulus küla Helme valda, pärast Eesti omavalitsuste haldusreformi jäi küla Tõrva valla territooriumile.
1920. aastatel moodustati Koorküla mõisa maadest Koorküla asundus. 1977. aastal muudeti asundus Koorküla külaks.[4] Samal aastal liideti Koorkülaga Keisri küla, kus asuvad Koorküla koopad (Koorküla Põrguhaud).[5]
AsukohtRedigeeri
Koorküla paikneb Lõuna-Eestis ja on lähedal Eesti-Läti piirile (linnulennult u 3 km kaugusel). Küla paikneb Sakala kõrgustiku lõunapoolses osas ning külast voolab läbi Õhne jõgi [8].
Küla piirneb põhjast Kirikuküla ja Patkülaga, lõunast ning läänest Holdrega, lõunast ja idast Jeti külaga. Koorküla on muistsel ajal kutsutud ka Järvede maaks.[6]
LoodusRedigeeri
KeskkondRedigeeri
Koorküla ümbritseva looduse kõige suurema osa moodustavad metsad, kus on omakorda soid ja rabasid.[7] Sellest tulenevalt on metsamaa väga rikkalik, olles sobivaks kasvukohaks eri taimedele. Kõige levinumad metsad on männikud ning kuusikud, leida võib ka segametsasid. Koorküla metsad on üsna ebaühtse ning muutuva pinnamoega, künklikud ning ebatasased.
Metsades asub küla kõrgeim mägi Sikamägi, mis on 79,5 m kõrge.[7]
AllikasRedigeeri
Koorküla koobaste juures olevas sälkorus voolab Terviseallikas, mis voolab Õhne jõkke. Allikas saab alguse liivakivi paljandist, mis asub allikast ülesvoolu. Tänu vete voolamisele tekkisid ajapikku Koorküla koopad.
Terviseallikas on oma nime saanud allikavee suure mineraalisisalduse järgi, eriti rauasisalduse, mis annab veele hea loodusliku ravitoime. Selle ravitoime avastas Tartu ülikooli professor Lars Micrander 1691. aastal.[8]
MaavaradRedigeeri
Koorküla kõige levinumad maavarad on kruus ja liiv, mis katavad tänapäeval külateid. Külas võib leida veel ka savi ning väga väikses koguses looduslikku turvast.
Koorküla metsades asub kruusakarjäär Vuula, mis on tänapäevaks maha jäetud, ning milles kaevamine on täielikult lõpetatud.[7]
TaimestikRedigeeri
Koorkülas leidub palju metsa. Kõige levinumad puud on männid, kuused ning kased. Nendes metsades kasvab palju seeni, kõige levinumad ja populaarsemad on kukeseened, pilvikud, puravikud ning sirmikud. Metsades leidub ka pohli ja mustikaid, vahel harva ka metsmaasikaid.
Väljaspool metsa kasvab looduslikult rohkelt kevadisi sinililli ning ka kellukaid. Põllumajanduses kasvatatakse talude ning eramajade juurde kuuluvatel erapõldudel peamiselt eri vilju, kartuleid, porgandeid, peete, kuid ka herneid, ube, sibulaid ning teisi juurvilju.
Kasvuhoonetes kasvatatakse kurke, tomateid, paprikaid, ürte, lehtsalatit ja viinamarju.
LoomastikRedigeeri
Koorküla loomastik on üsnagi tavapärane, kuid mitmekesine. Küla loomastikku kuuluvad metsloomad, taluloomad ning koduloomad.
Metsloomadest on kõige levinumad hundid, rebased, metssead ning hirved, leidub ka nastikuid ning rästikuid.
Taluloomadena peetakse peamiselt sigu, kanu, lehmi, kuid varem on peetud ka kalkuneid ning jäneseid.
Koduloomadena peetakse kõige enam koeri ning kasse.
LooduskaitsealaRedigeeri
Koorkülale kuulub Koorküla looduskaitseala, mille eesmärk on kaitsealuseid linnuliike ning loomade elupaiku säästa ja kaitsta. Looduskaitseala asub Jeti küla aladel.[7]
Elanike arvRedigeeri
| Aasta | Elanike arv |
| 1795 | 551[7] |
| 1834 | 568[7] |
| 1850 | 705[7] |
| 1858 | 689[7] |
| 1866 | 857[7] |
| 2000 | 87[9] |
| 2011 | 42[9] |
| 2020 | 54[9] |
1866.–1999. aasta info külaelaniku arvu kohta ei pruugi olla usaldusväärne. Selle aja sisse jäävad ka I ja II maailmasõda, mil andmekogumine oli puudulik.[7]
AjaluguRedigeeri
Väidetavalt on Koorküla oma nime saanud muistsest mõisast Corkulle, mis paiknes tänapäevase küla aladel. Corkulle mõisast on muistendeid leitud kõige varem 1518. aasta paiku.[10]
Koorküla kuulus 1866.–1939. aastatel koos Asu küla ning mõningate teiste ümbritsevate piirkondadega Koorküla valda. Koorküla valla esimene vallavanem oli Juhan Eiber. Koorküla valla asutamise ajal elas piirkonnas umbkaudu 860 inimest.[7]
Koorkülas töötas 1833.–1970. aastal kool. Kuni 1928. aastani oli kooli eesmärk noorukeid leeriks ette valmistada, akadeemilisele õppetööle väga palju tähelepanu ei pööratud. Alates 1928. aastast muutus kool kuueklassiliseks algkooliks. Kooli esimene direktor oli alates 1833. aastast Juhan Juhanson.[7]
Koorküla valda kuulus ka Jeti küla (nüüd eraldiseisev küla), kus asus tol ajal Jeti koorejaam.[7] Tänapäeval asub endise Jeti koorejaama renoveeritud hoones Jeti pood, mille praegune omanik on Endel Maisla.
KultuurRedigeeri
TurismRedigeeri
Koorküla on juba aastaid olnud sise- ja välisturismi sihtkoht. Kõige populaarsemad külastuskohad Koorkülas on Koorküla koopad (tuntud ka kui Koorküla Põrguhaud).
Koopaid külastades heidetakse pilk peale ka Terviseallikale, mis koopasuu eest läbi voolab. Tihti külastatakse ka Koorküla Valgjärve, mida tuntakse kui piirkonna kõige populaarsemat suvist puhkepaika.
Koorküla rahvamajaRedigeeri
Koorkülas asub ka 1910. aastal asutatud Koorküla rahvamaja, mida on võimalik pidudeks või teisteks sündmusteks välja üürida. Koorküla rahvamaja kasutavad ka turistid ööbimispaigana. Praegune Koorküla rahvamaja hooldaja ja võtmehoidja on Lemme Maisla.
Kohalikud sündmusedRedigeeri
2015. aastani korraldati Koorküla rahvamajas eelmise omaniku Maire Malli eestvedamisel ühiseid jõuluüritusi, mille eesmärk oli kohalikke lapsi ning vanemaid inimesi kokku tuua, et väike küla hoiaks oma ühtsust.
Suviti peeti ka mängude ning toiduga jaanipäevapidusid, millest võttis osa enamus külaelanikke.
Tänapäeval enam selliseid üritusi ei toimu ning rahvamaja on ainult üürimiseks.
Arheoloogilised kaevamisedRedigeeri
Koorkülast on arheoloogiliste kaevamiste käigus leitud kivikirvepäid ning odasid. Koorküla ja Kunda on väidetavalt ühed ainsad asukohad, kust on leitud iidseid viikingiaegseid objekte.[11]
Koorküla Valgjärves ning seda ümbritsevas metsas on tehtud 1960.–2008. aastal arheoloogilisi kaevamisi, mille käigus on leitud muistseid objekte, nagu relvi, münte, ehteid, nõusid jne. On leitud ka viiteid muistsele Valgjärve asulale. Selle kõige tõttu peetakse Koorküla maa-ala üheks väga tähtsaks arheoloogiliseks uurimispaigaks Eestis.[11]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel Koorküla Eesti kohanimeraamatus, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel Keisri Eesti kohanimeraamatus, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016
- ↑ Metsvahi, M. 2015. Venna ja õe abielu tagajärjel tekkinud järve muistend: Perekonnaajaloolisi tõlgendusi. Keel ja Kirjandus, 58: 8/9, 573–588.
- ↑ 7,00 7,01 7,02 7,03 7,04 7,05 7,06 7,07 7,08 7,09 7,10 7,11 7,12 Mikk, Rein. 2019. Koorküla. Kättesaadav http://koorkyla.onepagefree.com/?id=936&onepagefree=a2b15afd75f8a4613987e91aa3874e38, külastatud 12.03.2022.
- ↑ Keskkonnaagentuur. Ürglooduse objekt: Koorküla allikas. Kättesaadav https://eelis.ee/default.aspx?state=3%3B68547593%3Best%3Beelisand%3B%3B&comp=objresult%3Dyrg&obj_id=-1200943538&fbclid=IwAR1F71VpLswuDWeuD-x-siGvMoXlASLYxTGhwtBkpOS4X5RfGFNzI4-jIWQ, külastatud 13.03.2022.
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Statistikaamet. Kättesaadav https://www.stat.ee/et, külastatud 12.03.2022.
- ↑ KNR = Kohanime register. Koorküla. Kättesaadav http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Koorküla&F=M&C06=en, külastatud 12.03.2022.
- ↑ 11,0 11,1 Tvauri, Andres. 2012. The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia. University of Tartu Press. Tartu, Estonia.